Euroopa Komisjon reedel avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) tulemuste kohaselt on euroliidu kõige arenenumad digiriigid Taani, Soome ja Rootsi. Neile järgneb Holland, siis Iirimaa, siis väike saareriik Malta ja edasi leiamegi seitsmendalt kohalt Eesti. Kõige kehvemad digiriigid on aga Kreeka, Bulgaaria ja Rumeenia.

Edetabel luuakse mitme parameetri alusel, neist üks olulisemaid on rahva ühendatus, ehk et küsimus, kas inimestele on üldse loodud kaasaegseid tehnilised võimalused e-teenuseid tarbida või näiteks koroonaajal kaugtööd teha ja distantsõpet saada.

Ja just selle alusparameetri osas on Eesti raporti kohaselt jätkuvalt ELi viimaste seas 18 kohal. 5G kasutuselevõtu osas aga koos Poolaga lausa viimased, kuna USA survel Hiina tehnikat pelgama hakanud valitsus pole suutnud operaatoritele mitme aasta vältel vajalikke sagedusi välja jagada (eelduse selleks loob homme riigikogus teisel lugemisel olev järjekordne seaduseelnõu).

Lairibainterneti vähese kasutatavuse ühe põhjusena toob Euroopa Komisjon välja ka Eestis valitsevad kallid internetihinnad. Eestis oli lairibaühenduse hinnaindeks 75, aga EL-i keskmine on 69.

Sellest tabelist ilmneb, et allpool keskmist oleme ka kiire interneti püsiühenduste kättesaadavuse osas, aga hästi on lood mobiilileviga:

Avaliku sektori digiteenuste poolest on Eesti riik Euroopa Liidus teenäitaja ning rahul võib olla ka inimeste digioskustega - Eesti on Euroopas viiendal kohal ehk üks parimate digioskustega riikidest. Paljud Eesti ettevõtted ei kasuta aga täiel määral ära digitehnoloogia- ja majanduse pakutavaid eeliseid ning digitehnoloogia kasutuselevõtu osas oleme seega ELis 9. kohal.

DESI loojad ei ole siiski mitte kõigega hästi kursis, mis Eestis toimub. Näiteks väidetakse raportis, et Eesti oli esimene EL-i riik, kes võttis Euroopa Liidus kasutusele vaktsineerimistõendid, mis on lihtsalt vale.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid