„Kardeti, et Lauristin läheb Moskvasse kitule.” Mis juhtus tegelikult Balti laevastiku põgenemisel 1941?

Nõukogude Balti laevastik kaotas 1941. aastal Tallinnast Kroonlinna põgenedes kolmandiku oma laevadest. Miks kiskus võrdlemisi lihtne sõjaline operatsioon täiesti viltu? Forte uuris ajaloolaselt Mati Õunalt.

Nõukogude laevastiku põgenemist Tallinnast 1918. aasta veebruaris esitleti nõukogude ajal suure kangelasteona, kuid 1941. aasta evakuatsioonist eelistati mitte rääkida. Miks?

1941. aasta retke kaotused olid lihtsalt nii suured. Inimkaotuseid üritati üldse nõukogude ajal varjata. Suur osa laevadest lasti põhja, minu arvestuste järgi läks põhja 64 laeva, venelaste enda uuematel andmetel 62. See mõistagi oleneb sellest mida laevaks lugeda. Näiteks Eesti reeglite järgi loetakse ujuvkraanat laevaks, kuid vene omade järgi mitte.

1918. aasta Jääretkel olid kaotused väikesed, jää pressis vaid paar allveelaeva katki ning surnutena kaotati kuus-seitse inimest kui sakslaste lennukid pommitasid Tallinna reidil venelaste laevu. 1941. aastal olid väga kõrged ootused ja sellest tulenevalt ei tahetud pärast sellest retkest rääkida. Nõukogude ametlikel andmetel hukkus neli-viis tuhat inimest, ka soomlased kartsid finlandiseerumise perioodil pakkuda palju rohkem ja nende andmetel hukkus kuus tuhat inimest.