Kohus analüüsis täpsemalt valitsuse 28. mai korraldusega nr 212 pealkirjaga „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele".

See korraldus anti välja viitega nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) olevale volitusnormile, mis võimaldab valitsusel SARS-CoV-2 haiguskoldest väljapoole leviku piiramiseks kehtestada karantiininõude.

„Volitusnorm, mis Vabariigi Valitsusele karantiini kehtestamisel kaalutlusõiguse annab, ei pruugi siiski olla põhiseaduspärane, sest see on väga üldise iseloomuga," leiab ringkonnakohus oma määruses.

Kohus leiab, et karantiiniga kaasnevad sellele allutatud inimestele nii liikumisvabaduse piirang kui ka erinevate muude põhiõiguste ulatuslikud piirangud ja toob näiteks õiguse haridusele, õiguse valida töökohta ja eneseteostuse vabaduse.

„Põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõte nõuab, et kõik olulised põhiõiguste piirangud tuleb ette näha seadusega selgelt ja ammendavalt ning täidesaatvale riigivõimule antud volitus peab piirduma piirangu üksikasjade täpsustamisega või vältimatult vajalikuga, arvestades, et seaduse kehtestamine on aeganõudev," leiab ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul saab valitsust volitada karantiini kehtestama vaid piiratud ajaks. Praegusel juhul ei ole aga volitusnormis ette nähtud karantiini maksimaalset ajalist kestust või ühe isiku suhtes karantiini kohaldamise maksimaalset sagedust. Nii võib korralduse nr 212 alusel isik olla kohustatud karantiinis olema korduvalt, sõltuvalt haigetega lähikontaktis olemisest.

„Juba selline oht karantiini sattuda on demokraatlikus ühiskonnas oluline ja COVID-19 viiruse levikut ja selle kestust arvestades võib volitus olla liiga üldsõnaline," leiab kohus.

Kohus märgib ühtlasi, et piirangute kestvust ja piirangutest puudutatud isikute ringi silmas pidades ei ole välistatud, et valitsuse korraldus on õigustloov akt, mitte haldusakt.

„Kui korraldus on sisult määrus (õigustloov üldakt), on seadusandja valinud piirangute kehtestamiseks volitust andes Vabariigi Valitsusele akti kehtestamiseks vale vormi ning volitusnorm tuleb jätta vastuolu tõttu PS §-dega 11, 14 või § 87 p-ga 6 kohaldamata," seisab ringkonnakohtu määruses.

Arvestades, et koroonahaigusesse on terviseameti andmetel Eestis nakatunud kokku üle 205 000 inimese, viiruse levik on väga laialdane ja karantiininõuded on lähikontaktsetele inimestele kehtinud alates pandeemia algusest, on kohtu hinnangul küsitav piirangute kehtestamine üldkorralduse vormis.

Mis puutub valitsuse korralduse sisusse, siis leidis kohus, et viiruse leviku seisukohalt võrdväärses olukorras olevate inimeste ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud ning haiguse läbipõdemise tõend peab kehtima osade kaebuse esitajate suhtes kauem kui valituse määratud 180 päeva. Vaktsineeritute tõendid kehtivad teatavasti aasta.