Märgiline areng koroona kohtuasjas. Ringkonnakohtu soovitus valitsuse peale kaevanutele: minge parem vaktsineerima!

Tallinna ringkonnakohus andis täna tehtud määrusega õiguse vabariigi valitsusele ja tühistas Harju halduskohtu määruse, millega too oli kohustanud valitsust võrdsustama esialgse õiguskaitse kohtusse pöördunud inimeste COVID-i läbipõdemise tõendi kehtivuse vaktsineeritutele väljastatava tõendi kehtivusega.

Koroona läbipõdemise tõend kehtib valitsuse kehtiva korralduse kohaselt pool aastat ning vaktsineerimise tõend aasta. Tallinna halduskohus oli leidnud, et kohtusse pöördunud vaktsineerimata inimeste läbipõdemise tõendid peavad kehtima sama kaua kui vaktsineerimistõendid.

Ringkonnakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel on põhjendatud lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt tuleb säärase nakkushaiguse ohtu kohaste meetmetega võimalikul suurel määral vähendada.

„Praeguste parimate teadmiste valguses ei saa väita, et valitsuse valitud meetmed oleksid ilmselgelt ebatõhusad ja põhjendamatud ning et need ei aita üldse taotletavat eesmärki saavutada," märkis ringkonnakohus.

Kohtu hinnangul ei saa hakata vastuolusid erinevate uuringute ja seisukohtade vahel lahendama praeguse kiireloomulise esialgse õiguskaitse menetluse raames, vaid need leiavad käsitlemist põhivaidluses.

Ettevaatuspõhimõtte järgi tuleb eriti ohtliku nakkushaiguse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamisel tegutseda avalikes huvides ning kahtluste olemasolul eelistada lahendusi, mis on eeldatavasti suunatud nakkushaiguse tõrjumisele. Kolmandate isikute elu ja tervis, sh tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine on kohtu hinnangul väga kaalukad õigushüved.

Ringkonnakohus märkis veel ka seda, et kaebajatel on õigus vabaneda vaidlustatud piirangutest, kui nad lasevad ennast vaktsineerida. Kaebusest ja teistest menetlusdokumentidest ei nähtunud kohtule, et kaebajate puhul esineksid mingid vaktsineerimist välistavad asjaolud.

Lisaks leidis kohus, et riik on alustanud tõhustusdooside tegemisega ning seega puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda, et ka haiguse läbipõdenud isikud peavad saama vähenenud kaitse tingimustes piiranguteta tegutseda.

Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et inimeste elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi toimimine on sellised hüved, mille kaitsmine õigustab kaebajate vaba aja veetmise võimaluste piiramist.

Seega kehtestatud piirangutest kaebajatele tekkivad tagajärjed ei ole sellised, mille tõttu tuleb valitsuse korraldust nr 305 pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks.

Tänane ringkonnakohtu määrus on jõustunud ja see puudutas vaid esialgset õiguskaitset, sisuline menetlus jätkub Tallinna halduskohtus ning sellest on Forte varem kirjutanud siin.