Kalle Muuli andis teisipäeval ühismeedias teada, et oli lasknud endale teha COVID-19 vastase kolmanda vaktsiinisüsti ehk nö tõhustusdoosi, ja märkis seejuures, et küsimusi on tal sellele vaatamata rohkem kui vastuseid. Muuhulgas arvas ta, et vaktsiinide tõhusus on tublisti üle hinnatud, et karjaimmuunsusest ei ole Eestis enam juttugi, ning esitas küsimuse, kas nüüd peamegi hakkama iga poole aasta tagant end süstimas käima.

Lööme Muuli postituse klotsideks lahti ja uurime, kas Abner suudab neile anda ammendavaid vastuseid.

Kalle Muuli: kui kaua kolmanda vaktsiinidoosi mõju kestab?

Erik Abner: kolmanda vaktsiinidoosi mõju kestvuse kohta lihtsat vastust ei ole võimalik anda. Kusjuures, see on paratamatus paljude uute vaktsiinidega, ainult ajapikku jälgimine saab meile immuunsuse püsivuse kohta infot anda.

Kuid me teame, et tõhustusdoos suurendab märkimisväärselt inimeste antikehade taset ning ka üldist COVIDi vastast immuunsust.

Kindlasti see täpne näitaja varieerub ka erinevates vanuserühmades ning sõltub ka muudest asjaoludest. Näiteks sellest, kas inimene on varasemalt haiguse läbipõdenud või saanud adenoviirustel või mRNAl põhinevaid vaktsiine.

Ei ole välistatud, et lisadoosist saadud immuunsus kestab kauem, kui esimesest kahest doosist tulenev kaitse - sarnaselt näiteks puukentsefaliidi vaktsiini puhul. Aga selle ette ennustamiseks paraku puuduvad usaldusväärsed mudelid.

Kalle Muuli: kas me peamegi hakkama end iga poole aasta tagant ühe ja sama viirusetüve vastu ühe ja sama vaktsiiniga vaktsineerima?

Erik Abner: praegune vaktsiin on loodud meie suhtes üle-eelmise, algse Wuhani tüve vastu.

See asjaolu mingil määral vähendab nende vaktsiinide toimeainet.

Jaga
Kommentaarid