2020. aasta aprillis sai New Yorgi Bronxi loomaaia tiigrist Nadiast esimene loomaaia loom ja üldse esimene loom, kelle puhul sai kinnitust nakatumine uude koroonaviirusesse. See juhtum tekitas palju küsimusi, põhiline neist oli kas loomadest on koroonaviiruse pandeemia ajal inimestele oht saanud ja ka loomulikult vastupidi.

Loomulikult on võimalik, et ka enne teda said mõned loomad Wuhani viiruse inimestelt, kuid keegi ei testinud neid. Arvatakse, et tiigrit nakatas teda hooldav loomaaia töötaja, kes oli asümptomaatiline viirusekandja. Teise versiooni kohaselt oli loomal kontaktid mitme nakatunud inimesega. Õnneks sai tiiger Nadia terveks.


Tiiger Nadia köhis eelmisel aastal kõvasti, kuid tänaseks on ta täielikult paranenud. FOTO: goodhouse

Kuid nõnda hästi ei läinud 2021. aasta alguses Tallinna Loomaaia lõvil Junal, kes oli vana ja kes lisaks neerupuudulikkusele sai ka koroonaviiruse. Juna tuli lõpuks magama panna. Tiit Maran sõnab, et see pole ainuke juhtum kui Tallinna loomaaia loomadel on diagnoositud koroonaviirus.


Tallinna Loomaaia esimesel haigestunul, isalõvil Juna nii hästi ei läinud ja ta pandi neerupuudulikkuse tõttu magama. FOTO: Tallinna Loomaaed


Erinevatest maailma loomaaedadest on COVIDi pandeemia ajal tulnud uudiseid loomade haigestumisest. Kui palju on Tallinna Loomaaias seda ette tulnud?

Meil oli vana lõvi Juna, kes pandi neerupuudulikkuse pärast magama ja kelle puhul testid näitasid, et tal on koroonaviirus. Peale selle oli kolm või neli jaapani makaaki, kes said ka viiruse. Viimaste puhul hakkasin ma testitulemustes kahtlema ja me tegime pimedad kordustestid, mis olid samuti positiivsed.

Need on olnud juhtumid, mille puhul kindlalt teame nakkuses, aga 100% kindlusega ei saa öelda, et juhtumeid pole rohkem olnud, sest maailma loomaaedade kogemuste põhjal tundub, et valdav osa loomadest põeb selle hästi kergelt läbi. Rasketest juhtumitest, mis oleksid lõppenud loomaaia looma surmaga, ma kuulnud pole.

Kas loomade hulgas on nagu inimeste puhul neid, kes kannavad seda viirust ilma, et avalduksid mingisugused sümptomid?

Loomi ei ole COVIDiga seoses nii palju uuritud nagu inimesi, ent näiteks kerge köha või tatise nina järgi on ka loomadel seda kahtlustatud ning seejärel testiga kindlaks tehtud. Ilmselt seisab loomade põhjalikum uurimine selles osas alles ees. Ma ei oska öelda, et loomad kannavad COVIDit asümptomaatiliselt, kuid välistada seda ei saa.

Millised loomad on COVIDist enim ohustatud?

Ikka need, kes on inimesele kõige sarnasemad ehk inimahvid: gorillad, orangutanid, šimpansid jne. Samuti on seda suurtel kaslastel täheldatud. Väga tuntud näide on ka mingid, kellel on seda leitud karusloomafarmides. Esineb ka kurioosumeid, nagu näiteks Mongoolias avastati viirust kobrastelt.

Kuidas nakkus loomaaeda jõuab?

Seda on raske öelda. Kui olid esimesed nakatumisjuhtumid, siis me tegime väga põhjalikke kontrolle ja testisime oma inimesed läbi. Aga kust loom oma nakkuse sai, on praktiliselt võimatu kindlaks teha – täpselt nagu sageli inimestegagi. Oleme kontrollinud talitajaid, kõiki võimalikke toidu liikumise teid, aga ikka tõenäolist vektorit, kuidas viirus on liikunud, pole tuvastanud.

Aga kas näiteks kaslastelt võib viirus uuesti üle minna inimestele?

Veel viimase ajani olid ainsad teadaolevad juhtumid, kui viirus on läinud minkidelt inimestele. Taanis oli juhtum, kus viirus läks mingilt talitajale. Suurte kasside puhul dokumenteeritud juhtumeid ei ole, kuid seda kas viirus võib neilt inimesele üle minna või mitte, me ei tea.

Nii palju kui mina olen lugenud, siis loomaaia loomade puhul selliseid andmeid ei ole. Vastupidine aga küll, nii loomaaias kui lemmikloomade puhul. Hiljutine artikkel teadusajakirjas „One Health“ näitab, et nakkuse liikumine lemmiklooma omanikult loomale on sage, vastupidist pole aga tõestatud.

Kui palju on pandeemia mõjutanud Tallinna Loomaaia tööd?

See on väga palju mõjutanud kõikide maailma loomaaedade tööd. Eestis on praegu eriti raske situatsioon koroonaviirusega ja meil on loomaaia külastajate arv kahanenud rohkem ning teistes riikides vähem. Kuid keskmiselt on loomaaedade külastajate arv Euroopas vähenenud 30%. See tähendab seda, et neil, kes külastajate hulgast sõltuvad, on väga keerulised ajad.

Peale selle on häiritud rahvusvaheline koostöö ja suhtlemine ning loomade vahetamine. See on hoidnud loomaaedu üleval ja sellepärast on olukord terves maailmas täbar. Mõistagi kannatab ka loodushariduse andmine, kuna on erinevad piirangud. Aga selline on tahes-tahtmata praegune olukord ja nendes oludes peame me tegutsema.

Radikaalsed loomakaitsjad on üritanud kasutada pandeemiat, et saavutada loomaaedade ja tsirkuste keelustamine. Kuidas Teie sellistesse initsiatiividesse suhtute?

Neid ei maksa nimetada „radikaalideks”, sest nad võivad olla toredad inimesed, kellel lihtsalt puuduvad vajalikud baasteadmised ja võime nendesse teemadesse süveneda.

Loomade õiguste eest seismine on ositi kindlasti õige, tuleb ainult vaadata, mis selle tegevuse sisu on.

Kui me vaatame loomaaedu, siis loomaaedades on loomad sedavõrd hästi veterinaaride poolt kontrollitud, et need viirused, mis seal võivad ette tulla, on kõik hästi teada. Pandeemia põhjused on ikka inimesed käitumismustrites, eriti üleilmsetes liikumistes ning selles, kuidas tekitatakse mastaapseid häiringuid looduskeskonnas. Viimane suurendab teistelt liikidelt inimestele viiruste ülehüppe tõenäosust ning inimeste liikumine üle maailma tagab selle, et ülehüpanud viirus saab kiiresti kõikjale levida. Kui tahame vältida selliste pandeemiate kordumist, siis on vajalik inimesel oma käitumismustreid muuta.

Lubage lõpetuseks üks filosoofiline küsimus küsida: kust me teame, kas loomadel loomaaias on hea või halb olla ning kas nad on seal õnnelikud või õnnetud?

Miks üldse arvata, et nad on õnnelikud või õnnetud? See on inimkultuuri-kesksete kategooriate ülekandmine loomadele. Nimetatud kategooriate, aga ka näiteks mõistete „vaba” ja „mittevaba” kasutamine loomade puhul on problemaatiline, see on kontekstist välja rebitud mõistete rakendamine.

Samahästi võiksime öelda ka inimeste puhul, et kuskil Õismäe korteris või kesklinna kontoris on inimene just nagu vangistuses. Või kui keegi, kes on harjunud maal elama, peab kolima linna.

Kui me suudame loomaaedades luua tingimused, mille puhul võime öelda, et loomad on oma eluga rahul ning me suudame seda näidata, siis on hea. Ka see, et loomaia tingimustes elavad loomad kauem kui looduses, on väga märgiline näitaja. Tõsi - ükski loomaaialoom ei asenda kunagi vabas ökosüsteemis elavat looma, kes on selle ökosüsteemi osa, sest loomaaia loom on siiski sellest ökosüsteemist välja võetud.