Rehvid võivad haarduvuse kaotada alates kiirusest 50 km/h, olenevalt sõidukiirusest ja olukorrast teel. Peamised riskid vesiliu tekkeks on kiiruse ületamine ja rehvide seisukord.

Rehvimustri üks põhilisi eesmärke on rehvi alt vee ärajuhtimine. Kui auto sõidab kiiresti, ei pruugi muster sellega füüsiliselt toime tulla. Selle tõttu tasub kasutada vaid rehve, mille mustrisügavus on piisav vee tõrjumiseks.

Suverehvil on seadusega määratud miinimumsügavus 1,6 mm, kuid soovitav on kasutada rehve sügavusega 3 mm või rohkem (uue rehvi puhul on see ca 10 mm).

Mida väiksem on rehvimustri sügavus, seda kiiremini tekib märjal teel rehvi ja tee vahele veekiht ning kaob rehvi haarduvus teega.

Märjal teel võivad kulunud või tühjenenud rehvid kaotada haarduvuse juba kiirusel 50 km/h, korralikud rehvid aga kuni 100 km/h.

"Õnnetuse järel kontrollib politsei alati sõidukite rehvide vastavust nõuetele. Korralike rehvideta pole võimalik turvaliselt sõita, aga ainult rehvid ei taga ohutust. Kõige tähtsam on siiski juhi käitumine – teeoludega arvestamine ning nendele vastava sõidukiiruse valik," märkis politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.

Lisaks kiirusele tuleb meeles pidada sõidu trajektoori – rehvid haarduvad teega kõige paremini, kui sõiduk liigub mööda teed otse.

Märjal teel tuleks vältida tarbetuid reavahetusi ja möödasõite ning muid järske manöövreid. „Kõiki manöövreid võiks märjal teel teha tavapärasest sujuvamalt,“ soovitas Gjensidige kindlustuse sõidukite tootejuht Marko Privoi.

Kui satud vesiliugu

Olenevalt sõidustiilist ja muudest asjaoludest käitub ja reageerib auto vesilius erinevalt. Rehvi all olev veekiht ei ole jäine tee, mistõttu tavaviisid libisemise vältimiseks ei tööta.

Siiski on mõned juhised, mida iga juht võiks vesiliuga kokku puutudes teada ja järgida:

1. Mis peamine: kui sõiduk on juhitavust kaotamas, väldi äkilist roolipööramist. Muidu võivad rehvid uuesti teed puudutades sõiduki järsu suunamuutuse tõttu kohe külglibisemisse viia.

2. Väldi äkilist pidurdamist. Soovitatav on nn mootoriga pidurdamine ilma rooli asendit muutmata. See tähendab, et kui auto on vesilius, võta jalg gaasipedaalilt ära ja väldi äkilisi liigutusi. Seejärel oota, kuni rehvide kontakt teepinnaga taastub ning kontroll sõiduki üle on taas käes.

3. Hoia roolist tugevalt kinni. Vesilius ei toimu libisemine alati kõigi rataste all korraga, näiteks kui auto sõidab lompi ühe küljega. Hoia lihtsalt roolist kindlalt kinni ja jää rahulikuks, sest suurenenud vastupanu sõiduki ühel küljel võib seda pöörata ja isegi rooli käest "ära tõmmata". Selle tulemusel võib sõiduk teha kontrollimatuid manöövreid ja põhjustada õnnetuse.

Kokkuvõttes on vesiliu ohu korral soovitatav kiirus maha võtta, hoida roolist kinni, sõita võimalikult sirgjooneliselt ja mitte järsult pidurdada.