Saates on külas Paide Hillar Hanssoo põhikooli saksa keele õpetaja Ellen Rosimannus ja Kuressaare ametikooli disainisuuna õpetaja Merit Karise, kelle eest veetud uuenduslikke Erasmuse projekte tunnustas Euroopa komisjon mõne nädala eest eraldi auhinnaga, mis on mõeldud just õpetajate töö esile tõstmiseks.

Kuressaare ametikool töötas välja kaasaegsed e-õppematerjalid, mis ühendavad endas disaini ja MATIK-ained ehk reaalained. Tegelikult läks kool veel sammu võrra kaugemale ja lõi lõpuks avatud lähtekoodiga platvormi, kus kõik huvilised saavad ise interaktiivseid õppematerjale luua. Selleks on olemas selge juhis, et materjale saaksid kasutada nii õpilased, õpetajad kui ka näiteks lapsevanemad.

Loomulik jätk

Merit Karise sõnul meeldis talle väga, et projektis töötati koos kutsekoolide, kolledžite, üldharidus- ja ülikoolide ning polütehnikumidega üle Euroopa. Vertikaalselt lõimitud koostöö oli väga tänuväärne kogemus ja andis hea pildi Euroopa haridusruumis toimuvast, rääkis Karise. "Ja ma näengi avatust, paindlikkust, uudishimu, uue otsimist ja soovi teha koostööd," rõõmustas ta.
Juba on Kuressaare ametikool haakinud end partnerina järgmise projekti külge, mis on loomulik jätk nende enda loodule. "Tegime Tartus oma projekti levitusseminari ja seal oli kohal ka Tartu ülikooli spetsialist, kes kutsus meid üsna pea enda projekti, kus me kasutamegi meie enda platvormi," selgitas Karise. "See tähendab, et uue projekti õppematerjalid tulevad eelmises projektis loodud moodsale õppeplatvormile ja teema on ka väga päevakajaline: kuidas teha tõenduspõhiseid otsuseid teemadel nagu viirused, kiirgused, ravimid jne."

Muutunud kool

Paide Hillar Hanssoo põhikool aga muutis Erasmuse abil oma kooli kaasavamaks. Õpetajad käisid Euroopa erinevates koolides õppimas ja kogemas, kuidas iga laps kooliellu kaasatud saaks. "Tegelikult tõdesime välismaal käies sedagi, et meil siin Eestis tehakse kaasamisel ka väga head tööd," rääkis Rosimannus. Paide õpetajad lõimisid uued teadmised enda töömeetoditega ning proovisid nende abil paremini jõuda hariduslike erivajadustega lasteni. Projekti ajal ja selle järel jagasid õpetajad oma kogemusi ka teiste koolidega, neil on oma avalik blogi, meetodite kogu, nad korraldasid konverentsi ning nende käest saab tellida kaasamise töötube.

Paidesse on tulnud mitmed pered näiteks Valgevenest ja Ukrainast, selgitas Rosimannus. Nende perede laste puhul on fookus sellel, kuidas nad kiiresti eesti keele selgeks saaksid. "Ja ma pean ütlema, et meie kooli tullakse hea meelega, sest me tõesti töötame selle nimel, et kõik tunneksid end meie juures hästi," ütles ta.

Kool on projekti mõjul asunud julgemalt avama klasse hariduslike erivajadustega lastele. Kui veel nelja aasta eest oli Paide Hillar Hanssoo põhikoolis vaid kolm klassi erivajadusega lapsi, siis nüüd on neid juba üheksa. Siis ei olnud palgal ühtegi abiõpetajat, praegu on neid aga neli.
Ka Paide kool on juba partnerina kaasatud järgmisesse projekti. "Erasmus on lihtsalt nii vaimustav, olen rahvusvahelise koostööga seotud olnud juba aastast 1995, kui meie koolil oli partnerkool Saksamaal," rääkis Rosimannus.

Taskuhäälingu seekordsest osast saad veel teada, miks on hea projekti läbi viia just väiksemas kogukonnas, mis on "hea vana", mis koolidest innovaatilisuse kõrval kaduda ei tohiks, miks on kultuuridevaheline õppimine oluline ja palju muud.