„Siiani oleme Eestis tuvastanud delta alamvarianti AY.4.2 alla 20 korra, millest esimene oli augusti alguses ja viimane oktoobri alguses," ütles Fortele Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia kaasprofessor, KoroGeno-EST-3 projekti juht Kristi Huik.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) iganädalase ülevaate andmeil on AY.4.2 tänaseks levinud 42 eri riiki, sealjuures USAsse.

AY.4.2 puhul on tegemist ühega deltatüve alamvariantidest, mille kolmest mutatsioonist kaks asuvad koroonaviiruse tähtsaima - ogavalgu - geenis ja need kannavad tähist A222V ja Y145H.

on tekkinud koroonaviiruse kõige olulisema – ogavalgu – muteerumisel. Ülejäänud kaks kannavad nime A222V ja Y145H.

Mõned teadlased on hakanud AY.4.2 alamvarianti nimetama juba ka nimega delta pluss. Esimest korda kohati teda juulis ning kui Suurbritannias moodustas ta oktoobris alguses 5,9% tuvastatud deltaga nakatumistest, siis kuu lõpus juba 11,3 protsenti.

Teadlased on ka teatanud, et AY.4.2 alamvariant võib olla pisut nakkavam kui algne deltavariant. AY.4.2 alamvariandiga nakatunud inimesed on nakatanud keskmiselt suurema protsendi (12,4%) oma leibkonnaliikmetest kui need, kes olid nakatunud algse deltatüvega (11,1%), kirjutab Forbes.

Nagu teada, siis viirusel tekib paljunemise käigus geneetilises koodis vigu – mõned tekkivatest mutantidest on algvariandiga võrreldes nõrgemad, mõned samaväärsed ja mõned on eriti agressiivselt paljunevad või peremeesorganismis hävitustööd tegevad.

WHO andmeil on deltatüvel tänaseks 67 „elujõulist" (paljud ei pea viiruseid elusateks) alamvarianti. Delta perekonna kolm peamist alamperekonda on 21A, 21I, 21J.