Professor Mati Heidmetsa retsept vaktsiinivastaste mõjutamiseks: nende isiklikku heaolu tuleb niipalju kärpida, et tekiks motivatsioon
- Internet pole teinud Eesti inimesi vihasemaks ega kurjemaks
- Osa meie kaasmaalastest on oma arengus jäänud põrandale sülitamise ajastusse
- Laskem räuskajatel üksteist omavahel nottida
- Kuri vähemus on vähenev ja oma mõju kaotav seltskond
Tänases Eestis räägitakse, et inimesed on "kurjad" ja ümberringi on "kurjust" palju. Eriliseks lakmuseks on sotsiaalmeedia ja erinevad kommentaariumid. Kas Eesti inimesed on viimasel ajal vihasemaks muutunud või annab lihtsalt sotsiaalmeedia kõigile nähtava väljundi vihapurseteks?
Pole see internet teinud Eesti inimesi ei vihasemaks ega kurjemaks. Agressiivne suhtlusstiil – sõimamine, räuskamine, ilkumine – on ühte osa meie kaaskodanikest kogu aeg iseloomustanud. Paraku. Täna on nad saanud lihtsalt võimaluse oma mõtteid miljonitega jagada. Internetikurjuse hindamisel tuleks tähele panna kolme asja.
Esiteks: internetikurjus ei iseloomusta kindlasti kogu Eesti rahvast. Tegu on kurja, samas suhteliselt aktiivse ja jutuka vähemusega.
Teiseks: enamik "kurja vähemusse" kuuluvatest inimestest on agressiivsed olemuslikult, nende ründav ja pahatahtlik käitumine väljendub kõikjal, kus nad toimetavad – kodus ja liikluses, tööl ja tänaval, Facebookis ja TikTokis. Seda inimtüüpi, pahurat ja kurja eestlast, kohtame me aeg-ajalt ju kõik. Siis, kui ta poes kassapidajaga parastab või järsult pidurdanud kaasliiklejat sõimama hakkab.