Rühm teadlaseid on valmistanud laboris kasvatatud rakukultuuridest joogi, mis nii lõhna kui ka maitse poolest meenutab päris kohvi. Kultiveerimiseks kasutatud rakud pärinevad kohvipuude lehtedest.

Soome tehnoloogiauuringute keskuse VTT (sm Teknologian tutkimuskeskus VTT Oy) uurijad lõid rakupõllunduses (ingl cellular agriculture) rakendatava bioreaktori abil lahenduse, mis võimaldab toota jätkusuutlikumat, kliimat säästvat kohvi.

„Meie organoleptiline testimine ja analüüsid näitasid, et jook on sarnane tavalise kohviga. Kohvi valmistamine on aga kunst, mis hõlmab järkjärgulist optimeerimist spetsiaalsete seadmetega varustatud spetsialistide juhendamisel,“ selgitas projekti juhtiv uurija Heiko Rischer. „Meie uurimus loob aluse sellisele tööle.“

Töörühm rakendas tehnikat, mida on varem kasutatud muude põllumajandussaaduste nagu liha, piimatoodete ja munade valmistamiseks laboris. Uurijad kasvatasid kohvipuu rakke spetsiaalsetes kasvukeskkondades ning kuivatasid ja röstisid saadused seejärel enne nende maitse- ja lõhnaomaduste praktilist testimist.

„Kõige esimese tassi joomine oli väga põnev,“ tunnistas Rischer. „Minu hinnangul lahutavad meid tootmise mastaapimisest ja regulatiivorganite heakskiidust vaid neli aastat. Kui käes on aeg tootmise suurendamiseks ja protsessi optimeerimiseks, nõuab taimerakkude kasvatamine spetsiifilisi oskuseid. Igatahes oleme tõestanud, et laboris on tõepoolest võimalik kohvi kultiveerida."

Järgmised sammud teel kaubandusliku toote poole on laborikohvi täiendav töötlemine ja toote väljakujundamine koos regulatiivorganite heakskiidu ja turuletoomisega.

Veendumaks, et laborikohv on tarbijatele vastuvõetav, korraldas VTT töörühm degusteerimiskatse organoleptilisele komisjonile (ingl sensory panel). Katses kasutati mitut bioreaktoris kasvatatud kohvisorti. „Minu isiklik eelistus oli tume röst,“ märkis Rischer.

Soome on kohvi pruukimises ühe elaniku kohta (12 kg aastas) maailmas esirinnas. Keskmine soomlane joob peaaegu neli tassi kohvi päevas. Kohv on Soomes nii menukas, et töötajatele on seadusega ette nähtud kaks kümneminutist kohvipausi päevas.

Kohv on maailmas populaarsuselt kolmas joogipoolis (pärast teed ja vett). Kohvikasvatajatel on raskusi globaalse nõudluse rahuldamisega, mis tähendab, et metsade raadamine kohvitootmise suurendamise eesmärgil kujutab üha suuremat ohtu kliimale.

Uurijate eesmärk on pakkuda konventsionaalsele toiduainepõllundusele biotehnoloogilisi alternatiive, mis sõltuksid vähem jätkusuutmatutest viljelusviisidest.

„Näiteks kulutavad sellised lahendused vähem vett ja tänu kohalikule tootmisele on väiksemad ka transpordikulud,“ rõhutas Rischer. „Samuti ei sõltu selline tootmine aastaaegade vaheldumisest ega ka taimekaitsevahenditest.“