Laupäeva õhtul toimus päikese tugev X-klassi purse, millele järgnes mõned tunnid hiljem mõõdukas M-klassi purse. Sellest tulenevalt jõudis Maani tugev magnettorm, mis tõi endaga kaasa nii mõneski Eesti kohas virmalised.
Viimati nägi Maalt X-klassi päikese purskest põhjustatud virmalisi 2017. aastal, kui purse sattus samuti öisele ajale. Ka suvel oli sarnase tugevusega magnettorm, kuid teadupärast suvel virmalisi näha ei saa.
Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Selle tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevadki siis virmalistena.
Aga kust tulevad virmaliste värvid? Kui ergastatuks osutub hapnik, kiirgub sellest kas rohelist või punast valgust. Lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust.
Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 kilomeetrit maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 kilomeetrit ja kõrgeim umbes 200 kilomeetrit.
Päikesetuule osakesed liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Sellepärast ongi virmalisi näha keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel, Eesti asub laiuskraadidel 57º 30′ kuni 59º 40′. Eilseid virmalisi võis näha kuni viiekümne laiuskraadini.
