Ühendkuningriigis läbiviidud aastapikkuses uuringus osales 621 inimest ning selle tulemustes leitakse, et inimeste maksimaalne viiruskoormus oli sarnane vaktsineerimise staatusest hoolimata. Vaktsineeritud inimestel oli see näit 23 % ja vaktsineerimata inimestel 25%.

Analüüsis leiti ka, et leibkondade vaktsineeritud liikmetest haigestus 25% ning vaktsineerimata liikmetest 38%. Nii et haigestumise osas on selge erinevus olemas.

Väga olulisena selgus veel, et vaktsineeritud inimesed vabanesid viirusest kiiremini ja neil oli kergemaid haigussümptomid. Vaktsineerimata leibkonnaliikmed kannatasid aga märksa tõenäolisemalt raske haiguse kulu ja ka haiglaravi all, kirjutab Bloomberg.

Igal juhul on selge, et vaktsineerimata inimesed ei saa eeldada, et kuna inimesed nende ümber on vaktsineeritud, siis on ka nemad kaitstud.

"Meie leiud näitavad, et vaktsineerimisest üksi ei piisa, et hoida ära inimeste nakatumist deltavariandiga ja selle levimist kodudes," ütles uuringu üks juhtidest, Londoni Imperial College'i nakkushaiguste professor Ajit Lavani. "Viiruse püsiv levik vaktsineeritud inimeste vahel muudab vaktsineerimata inimeste jaoks vaktsineerimise oluliseks, et end kaitsta."

Mis puutub nüüdseks kadunud viiruse alfavarianti, siis leiti uuringus, et vaktsineerimise vähendas selle viiruskoormust kodudes koguni 40-50 %. Deltatüvi on aga alfaga võrreldes oluliselt agressiivsem levija.

Uuring näitas ka, et täieliku vaktsineerimisega saadud immuunsus vähenes kõigest kolme kuuga.