Tervishoiu kõrgkool: oleme valmis õpetama oluliselt rohkem meditsiiniõdesid
(16)
„Õdede puudusest räägitakse juba mitmeid aastaid, tegelikult aastakümneid. Covid-19 pandeemia, mis on kestnud varsti juba kaks aastat, on seda veelgi süvendanud. Ühelt poolt on kriisi ajal õdesid arvuliselt rohkem vaja, sest viirusega haigestunud patsientide abi nõuab eritingimusi ja sealhulgas on ka õendusabiks vaja poole rohkem personali. Teiselt poolt on nii pikka aega kestnud suurenenud töökoormus jätnud oma jälje õdede töölt lahkumistele," rääkis Kristi Puusepp Fortele.
Tema sõnul on õdede põua vähendamiseks juba kasutatud erinevaid lahendusi - näiteks on kutsutud tervishoidu tagasi neid õdesid, kes olid endale leidnud väljakutsed muudes sektorites, ja pakutud kiirtäienduskoolitusi neile õdedele, kes tundsid endas kutsumust ajutiselt tervishoidu appi minna ja oma kunagi õpitud oskusi rakendada.
„Need on olnud meetmed, mis on aidanud antud olukorras leida pisut leevendust, kuid kindlasti ei ole need pikas perspektiivis jätkusuutlikud, ega too tervishoiusüsteemi juurde vajalikus mahus õdesid. Selleks on ja jääb uute õdede õpetamine senisest oluliselt suuremas mahus," sõnas Kristi Puusepp.
Tervishoiu kõrgkoolid on jõudnud seisu, kus igal aastal võetakse õe õppekavale õppima üle 500 õendusüliõpilase - Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üle 300 ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 200.
Õe õppekava on ka väga populaarne ja kandidaatide arv on pidevalt kasvanud. Kuigi õppekohtade arv on suur, siis õppima pääseb vaid 20-25% kandidaatidest.
Eelkõige sõltub õppekohtade arv sõltub riigi rahastusest ja praktikabaaside võimalusest tagada igale üliõpilasele praktikakoht ning juhendaja.
„Muidugi on kõrgkoolide jaoks oluline, et oleks olemas rohkemate õppijate jaoks vajalik õppekeskkond ja -vahendid ning piisav arv õppejõude. Aga see sõltub juba samuti rahastusvõimalustest. Kõrgkooli valmisolek on selleks olemas," ütles Puusepp.
Eesti tervishoid on oma keskkonna ja vahendite poolest tema hinnangul Skandinaavia riikidega samal tasemel ja see pakub võimalusi töötamiseks õena väga erinevates valdkondades.
„Loodame, et praegune kriis saab peagi lõpu ja tervishoiusüsteem saab jätkata tavapärases rütmis," lisas ta.
Õed töötavad esmatasandi tervishoius kooliõdedena, pereõdedena, õendusabi osakondades, hooldusasutustes, haiglates väga erinevates osakondades, eriarstiabis ja järjest rohkem ka eriõendusabis. Nad töötavad nii suurtes meeskondades intensiivravis, erakorralises meditsiinis, kiirabis ja operatsioonitubades, aga teevad ka iseseisvaid õe vastuvõtte.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Indrek Soosaar ütles, et täna ongi peamine piirav faktor meditsiinis just personal.
„Et defitsiit on juba varasemast süsteemis olnud probleem ja väljakoolitamine võtab aastaid - arstide puhul 6 aastat põhiõpe, sellele lisaks residentuur 3-5 aastat, õdede puhul põhiõpe 3,5 aastat. Seetõttu ei ole olnud võimalik personali ka kriisi tingimustes piisava kiirusega juurde koolitada," ütles ta.
Soosaar ütles, et lisaks on pikalt kestnud kriis mõjunud raskelt olemasolevatele töötajatele - on läbipõlemist, töölt lahkumist, piiratakse töökoormust, mis veelgi vähendab olemasolevat personali.
