Vaktsiinitootjate uuringud vs Eesti reaalsus: ravimiamet selgitab, miks on vaktsiinide tõhusus ära kukkunud

Kõik Eestis praegu kasutusel olevad koroonavaktsiinid peaksid tootjate kinnitusel andma enam kui 90-protsendilise tõhususe sümptomaatilise haigestumise ärahoidmiseks. Miks see Eesti reaaleluliselt siiski nii ei ole, seda selgitab ravimiamet.

Eesti viimaste nädalate andmed näitavad, et nii raskeloomulise koroona põdejatest kui ka värskelt nakatunutest umbes kolmandik on täisvaktsineeritud inimesed. Tänahommikuse seisuga on haiglates näiteks 542 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 379 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 274 ehk 72% on vaktsineerimata ja 105 ehk 28% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Vaktsiinitootjad Pfizer ja Moderna on aga uuringutele viidates avalikult kinnitanud, et ka deltatüve suhtes on nende vaktsiinide tõhusus sümptomaatilise nakatumise ärahoidmisel 93–95 protsenti. Seega ei lange uuringute ja reaalelu tulemused kokku.

„95% on kliinilistes uuringutes saadud tõhusus, nendesse küll kaasati eakaid, kuid vähe oli kaasuvate haigustega, sh immuunpuudulikkusega ja immuunpärssivat ravi saavaid patsiente. Seetõttu ongi reaalelulised andmed erinevad," selgitab ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla.

Küsimus on tema sõnul selles, kes need 30% lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, ent haigestunud inimesed on. „Kui nende hulgas on näiteks immuunpuudulikkusega inimesed, siis neil ei saagi olla 95% tõhusust – see populatsioon vähendab ka üleüldist efektiivsust."

Teine küsimus on Uusküla sõnul see, mis on nende patsientide haiguse tulem. Raskekujulisel haigestumisel on üsna lai spekter: kui paljud neist on hingamisaparaadi all, kui paljud vajavad kehavälist protseduuri hapniku saamiseks (ECMO), kui paljud neist lähevad koju, kui paljud neist saavad pikaajalised tüsistused, kui paljud neist surevad.

„Näiteks: raskete kaasuvate haigustega – nagu ülekaal, kõrge vererõhk, diabeet, suitsetamine – patsient on täisvaktsineeritud, aga nakatub ja satub haiglasse. Ideaalis ei satuks ta vaktsineerituna üldse haiglasse, aga kui ta ei oleks vaktsineeritud, siis oleks ta hingamisaparaadi all ja sureks üsna suure tõenäosusega. Vaktsineerituna on tal väiksem risk sattuda haiglasse ja väiksem risk vajada hingamisaparaati, suure tõenäosusega piisab lisahapnikust ja toetavast ravist," ütles Uusküla.

„See on igati positiivne tulem," lisas ta.

Ravimiamet kogub haiglatest vaktsineeritud patsientide haiglaravi vajanud COVID-19 juhte.

Eelmise nädala tulem oli näiteks selline:

	Comirnaty	Spikevax	Vaxzevria	Janssen
sh haiglaravi vajanud juhud (sh neist surmaga lõppenud)	117 (13)	1	19 (2)	4 (1)

16 surmaga lõppenud juhul olid patsiendid vanuses 56–97, keskmine vanus oli neil 84,1 ja neil olid tõsised kaasuvad haigused: hüpertensioon, südamepuudulikkus, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigu, kasvajalised haigused.