„Vastab tõele, et vaktsineerimise korral esineb sageli ebameeldivaid kõrvaltoimeid, kuid need on ikka märkimisväärselt leebemad kui viiruse tekitatav kahju. See kehtib ka kõige nooremate inimeste kohta, keda praegu vaktsineerida lubatakse. Samuti on kõrvaltoimed ajutised. Koroonakahjustused võivad kesta kuid," rääkis Erik Abner Fortele.

Tema sõnul on küll olemas mingi hulk inimesi, kes põevad haigust asümptomaatiliselt, aga nad on vähemuses. „Oleks tore, kui saaksime ennustada, kes need asümptomaatilised inimesed on, aga paraku puudub meil info, mille abil neid asümptoomseid juhte ennustada," märkis teadlane.

Lisaks praeguse seisuga Abneri sõnul teada, et mitte kõik haiguse läbi põdenud inimesed ei saavuta selle vastu immuunsust. Ligi 15% on neid inimesi, kellel ei teki haiguse tagajärjel püsivaid antikehi ning kes võivad lähiajal uuesti haigestuda, kusjuures sageli kirjeldavad järjekordselt haigestunud teist haiguskorda palju raskemana. Vaktsineerimisega annaks aga nende inimeste immuunsüsteemi toetada ja raskemat haigust ennetada.

„Ühtlasi on teada, et vaktsineerimisega saavutatakse kõrgem antikehade tase kui puhtalt läbipõdemisega. Seepärast soovitatakse kuue kuu jooksul peale läbipõdemist lasta ennast ka ühe doosiga vaktsineerida," lisas Erik Abner.

Kahjuks puudub praegu Eestis täielik ülevaade COVIDi pikaajalisest mõjust, kuid raviarstid ja taastusravispetsialistid kinnitavad, et meil on sarnane olukord mujal maailmas toimuvaga. Praegu on teada, et läbipõdenutest on ligi 80% neid, kel on niinimetatud pikk COVID neil esineb veel nädalaid pärast haigust mõningaid kestvaid sümptomeid.

„Ligi 1020 protsendil läbipõdenutest on sümptomid isegi kolm kuud pärast haigust," ütleb Abner.

Kõige sagedasem sümptom on väsimus (58% läbipõdenuist), seejärel tulevad peavalud (44%) ja tähelepanuhäired (27%). Märkimisväärsel hulgal esineb ka hingeldamist ja õhupuudust (24%), liigesevalusid (19%) ning lõhna- ja maitsekadu (21% ja 23%).

„Vaktsineerimisest on kasu nii inimesele endale kui ka ülekoormatud meditsiinisüsteemile. Vaktsineerides saab vältida rasket haigestumist ja surma. Vaktsineerituna on väiksem risk ka kergelt haigestuda - vaktsiiniga saadav immuunsus on delta tüve vastu 70% lähedal. Kui sa oled vaktsineeritud ja juhtud haigestuma, on sul juba COVID-19-vastased antikehad ja keha on viiruse vastu paremini kaitstud. Viiruse tase sinu organismis on madalam, su keha eritab vähem viiruseosakesi ning šanss lähedasi nakatada on väiksem kui vaktsineerimata haigel," lisas Erik Abner.