„Leidsime karvase ussikese ja selgus, et maailmas ei tundnud seda liiki keegi” - üllatused Eesti rannavetes

Eesti rannavetesse on jõudnud viimase paarikümne aastaga nii mõnedki eksootilise floora ja fauna esindajad. Forte küsis mereteadlase Jonne Kotta käest kui suurt ohtu kujutavad Läänemerele need pealetungivad tulnukad.

Aga mida üks väike karbike saab meie ökosüsteemile teha?

Liigid on erinevaid ja nii ka nende mõju ökosüsteemidele. Läänemeri on geoloogilises plaanis nii noor -kõigest 10 000 aastat vana- et evolutsioon ei ole siin saanud kaua toimida. Sellest tulenevalt on liike meil oluliselt vähem kui teistes sarnastes vähesoolastes meredes ning sellega seoses on ka mere vastupanuvõime kehvapoolne. Veelgi enam, osad nišid on lausa täitmata. Kui tulevad uued liigid, kellesarnaseid meres enne ei olnud, näiteks ümarmudil või rändkrabi, siis selliste võõrliikide mõju võib olla tohutu. Mudil ja krabi on suuremat sorti ja efektiivsed kiskjad, kes söövad merepõhjast ära kõike, millest jõud üle käib. Eriti maitsevad neile merepõhja karbid, aga need karbid on meil loodusliku isepuhastuse tagajad ja kui karpe pole, siis hakkavad veesambas pisivetikad vohama ja vee õitsenguid on oluliselt rohkem. See tähendab, et peame veepuhastusjaamades oluliselt paremini vett puhastama, et saada sama tulemus kui enne antud võõrliikide tulekut.

Samas on ka positiivset: ümarmudil on heaks toiduks ahvenale. Näiteks Saaremaa lõunarannikul toitub ahven 70% ulatuses ümarmudilast. Tänu sellele on viimastel aastatel näha, et ahvena hulk meres suureneb, ehkki see ei ole igal pool nii.