Outback jõudis turule 1995. aastal sisuliselt mudeli Legacy eriversioonina ning 1996. aastal muutusid tehnilised erinevused suuremaks ning Outback kasvas omaette autoks. Mitte üksnes omaette autoks, vaid just Outback lõi automaailma täiesti uue segmendi, olles esimene omasugune krossover sellisena, nagu me seda täna mõistame.

Kuigi kuuenda põlvkonna Outback on kujustuselt selgelt ja äratuntavalt eelmise Subaru Outbacki moodi, on kuues Outback üdini uus. Veelgi ohutum, veelgi mugavam, funktsionaalsem, veelgi paremini varustatud ja veelgi suurem. Kõige parem Outback!

Samad hüüdlaused kõlavad ka autosid tutvustavates materjalides ja kuigi ma armastan turunduspläma küündimatust ning eluvõõrust tavaliselt välja tuua ja valjusti naeruvääristada, siis Subaru kontekstis ei ole need lubadused kunagi paljas sõnakõlks ega retoorika “dünaamiliselt teeservas liikumisest,” vaid see ongi “no bullshit” objektiivne ja täpne.

Põlvkonnavahetuse käigus kasvas Outbacki pikkus 50 mm, laius 35 mm ning kõrgus 70 mm võrra. Subaru nelikveolise lipulaeva sooritusvõime huvides kasvas ka auto kliirens, mis senise 200 mm asemel on nüüd 213 mm. Kasvanud mõõtmed lisasid ruumikust nii pagasiruumi kui auto sõitjateruumi.

Tehnilised andmed:

  • Pikkus: 4870 mm (+50)
  • Laius: 1875 mm (+35)
  • Kõrgus: 1675 mm (+70)
  • Teljevahe: 2745 mm (+0)
  • Kliirens: 213 mm
  • Pukseerimisvõime: 2000 kg
  • Mootor: 2,5-liitrine bensiini-boksermootor
  • Võimsus: 169 hj (124 kW) @5000-5800 p/min
  • Pöördemoment: 252 Nm @ 3800 p/min
  • Käigukast: 8-astmeline Lineartronic CVT

Praktilisus

Outbacki puhul ei saa üle ega ümber hiiglaslikust pagasiruumist ja kuuenda põlvkonna Outbackil on võrreldes eelmise mudelipõlvkonna “ruumiimega” kõike veel ühe kraadi võrra enam.

Kui kõik istmed on kasutusel, mahub pagasit kaasa 561 liitrit ning kui tagumised istmed alla klappida, siis on asjade jaoks kasutada lausa üle 1800 liitri mahtu.

Sarnaselt eelmise põlvkonna masinale on istmete alla klappimisel tekkiv pind tasane ning põrandaruumi pikkus on nii suur, et sinna mahub ka üle 180 cm pikkune inimene sirgelt magama.

Või näiteks kuuekümnendate Itaalia Lambretta-motoroller külili – jah, me proovisime. Tavalisest olmekolast rääkimata. Surfilauad, lohesurfivarustus, koer(ad), külmik, kummut – mahub.

Erinev on aga see, et tagaluugi laadimisava on nüüd suurem ning püstisemate külgedega, ehk siis luugist mahub sisse senisest palju suurem “kuubik” ja tavaliselt luugiava kõrval olevad nurgatagused on ära kadunud. Lisaks igas suunas ka mõõtudelt natuke kasvanud ruumile.

Elektrilise ajamiga tagaluuk kerkib ja sulgub võrreldes paljude teistega väga reipalt ning uudis on see, et luugi avamiseks piisab, kui võtmed on taskus ja viid küünarnuki tagaluugil oleva Subaru märgi juurde. Luuk avaneb vaevata, isegi kui mõlemad käed on asju täis – ei mingit jalaga stange all vehkimist ja õige koha otsimist.

Kui autos sees olevast ruumist mingil põhjusel väheks jääb, siis Subaru Outback on üks parematest käruvedajatest turul – sappa on lubatud haakida kuni kahetonnine piduritega haagis ning 252 Nm pöördemomendiga mootor, väga väike pöörderaadius ja sujuv variaatorkast teevad ka käruga manööverdamise lihtsaks nagu lapsemäng.

Mudeliuuendus tõi ka ühe eriti silmapaistva lisa – auto katusereelingutes on peidus ka katuseraami ristitalad. Sõna otseses mõttes kolme liigutuse ja kolme sekundiga saab katuseraamid tööasendisse keerata ning sinna kinnitada katuseboksi, rattahoidja või lausa katusetelgi – seisva autoga tohib katuseraamidele toetada lausa 318 kg (ehk näiteks katusetelgis mitmekesi magada) ning sõites tohib katusel olla kuni 100 kg koormat.

Täiesti segane kliirens ja läbivus kroonivad mugavat platvormi

Eelmisel Outbackil oli kliirens ehk autopõhja kõrgus maapinnast 200 mm, uuel on 1,3 sentimeetrit enam ehk 213 mm. See on oma klassi kõige suurem kliirens ning praktikas tähendab pikakoivalisus eelkõige seda, et tavalisel inimesel ei teki elus selliseid olukordi, kus kliirensit puudu jääb.

Põlluvaheteed, metsateed ning isegi mööda küntud põldu sõitmine (kui see mingil põhjusel vajalik peaks olema ja kui maaomanikult on luba küsitud) on selle auto puhul täiesti normaalne tegevus.

Kui olud lähevad raskemaks, aitavad püsiva nelikveosüsteemi võimalusi paremini ära kasutada erinevad eelprogrammeeritud sõidurežiimid nimega X-mode. Vastavalt sellele, kas sõit käib tavalistel teedel, lumes või hoopiski sügavas lumes ja mudas ning järsul laskumisel, kus juhti aitab mägipidur. Nagu Subarutel ikka.

Need režiimid juhivad eelkõige veojõukontrolli, mis näiteks sügavas lumes ja mudas sõites laseb ratastel rohkem läbi libiseda. Tulemuseks on auto, mille läbivust rasketes oludes võib ainult positiivseks eeskujuks seada ja mis on pigem võrreldav maasturitega.

Päris soomülkasse me loomulikult autoga ei roninud, aga aastaid kasutamata metsateid ning ülekasvanud heinamaad vallutasime Outbackiga vähimatki muret tundmata. Seega võib selle autoga kohtadesse minna küll, ja üsna julgelt.

Vaata rohkem pilte ja loe täispikka arvustust tasuta portaalis Accelerista.com.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid