Petupandeemia on eestlastelt lühikese ajaga välja petnud pea kaks miljonit – kaua otsustajad seda pealt vaatavad?
(93)
Kurjategijad kasutavad ära kolme Eesti e-riigi nõrkust, mida me seni oleme pidanud oma tugevuseks. Eelkõige aga ohvrite kergemeelsust - osad neist väidavad hiljem, et nad oleksid „nagu ära hüpnotiseeritud".
Eestis pankades ja kiirlaenukontoritest on elektrooniline isikutuvastamine norm. Paraku on just selle kasutamise viis avanud pättidele ukse inimeste rahakotile. Piisanud on Swedbanki töötajat mängivast kõnest kergemeelsele, et saada teada nende kasutajanimed ja paluda sobival hetkel Smart-ID ja Mobiil-ID PIN-koodide sisestamist mobiili.
Nii on saadud ligi inimeste pangakontodele ja sealt raha välja kanda. Et ohvrid on reeglina vanemad inimesed, kelle kontol liiga palju raha ei pruugi olla, on viimase aja trendina on asutud neile võtma esmalt kiirlaene kiirkrediidiasutustest Bondora ja alles seejärel summad ära kantud. Kantud on need summad aga anonüümsust pakkuvate finantsteenuste sohu.
Taustal vohavate probleemide rägastik on lai.
Esiteks peaks ju igal Eesti telefoninumbril, mida kurjategijad kasutavad, olema teada tuvastatav omanik - pealegi ei kasutata helistamiseks kõnekaarte. Selgub aga, et kelmid kasutavad anonüümust pakkuvat privaatse virtuaalnumbri teenust, mis lubavad vastuvõtjale kuvada mis iganes telefoninumbrit. Tihti tagasi helistada sellele numbrile ei saa või vastab asjasse mittepuutuv inimene, kelle numbrit selleks puhuks kuvati.
Praktika näitab, et säärased petukõned tehakse välismaalt, kus kurjategijad on maskeerinud oma numbri justkui Eesti numbriks ning selliste kõnede päritolu ei suuda tuvastada ka Telia Eesti. Ainus, mida telekomiettevõtted selles osas seni on teha saanud - sellised numbrid tagantjärele blokeerida.
Teiseks on Eesti seadused sedavõrd leebeks muutunud, et kiirlaenuettevõtetelt ei nõuta enam absoluutselt klientide füüsilist tuvastamist - olgu siis näost-näkku või vähemalt üle videosilla.
Nii ongi ühe petukõne jooksul sisenetud ohvri eID'd kasutades Bondora keskkonda, esitatud taotlus ja ohvri poole aasta pangaväljavõte ning raha ongi peagi kontrolli alla võetudkontol.
Finantsinspektsioon selgitas Fortele, et vastavalt seadusele võib isiku esmakordne tuvastamine toimuda tõesti täna ka füüsiliselt kokku saamata, kui võetav summa ei ületa 15 000 eurot.
SmartID kasutamine olevat aga „tavapärane lahendusega, mida kasutavad ka mitmed riigiasutused keskkondadesse sisselogimiseks ning erinevate taotluste, päringute või kinnituste esitamiseks".
Bondora juhatuse liige Pärtel Tomberg märkis, et temale teadaolevalt on kõned ohvrite ja kurjategijate vahel kestnud lausa tunde.
„See kuidas selline asi on võimalik, jääb müsteeriumiks. Üks klient väitis, et ta hüpnotiseeriti ära," sõnas Tomberg ja ütles et tegelikult on ka Bondora neis kuritegudes ohver.
Kolmas oluline lüli neis skeemides on see, kuhu raha kantakse. Valge pangandus peaks ja võiks ju olla nii läbipaistev ja reguleeritud teenus, et mis iganes summa liikumisel on alati teada nii saatva kui vastuvõtva konto omanik.
Aga siin on suutnud kelmid ära kasutada kõikvõimalikke uue aja finantsvaldkonna moeteenuseid, sealjuures Eesti enda ühte makseasutust.
„Täheldasime hiljuti, et kelmid kasutasid inimestelt välja petetud raha liigutamiseks kontosid ühes Eesti makseasutuses. See oli nii-öelda ajutine koht raha hoidmiseks ja sealt saadeti summad juba edasi välismaale," on keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo juht Toomas Plaado öelnud.
Nende kontode omanikud on politseile teada, kinnitab Plaado. Võiks ju olla selge liin kurjategijateni. Aga. Enamasti on siiski tegemist tankistide nimele registreeritud kontodega, kellel puudub igasugune muu seos Eestiga, kui et neil on see konto.
„Kelmid leiavad nö teenusepakkuja, kes selle raha nendeni viib," ütles politseiametnik.
Lisaks selle, et kasutati eelviidatud maksevahendajat, luuakse tankistidele ka kõige tavalisemaid pangakontosid või üritatakse selle raha eest koheselt ka krüptovaluutat osta - mis pakub omakorda täiendava anonüümsuse.
Tänaseks pole politsei teada andnud, et oleks tuvastatud kasvõi üks telefonipettuse toimepanijatest. On vaid teada, mis riigis nad asuvad.
Ainus rohi on seni olnud inimeste teavitamine, et pangast tehtud kõnede ajal ei küsita iial inimeste PIN-koode. See ei ole aga aidanud, pandeemia jätkub tõusvas joones.
