Pfizeri ametlik info koroonavaktsiini koostise osas on tavainimesele muidugi kaugel selgusest. Siin see on: mRNA, lipids ((4-hydroxybutyl)azanediyl)bis(hexane-6,1-diyl)bis(2-hexyldecanoate), 2 (polyethylene glycol)-2000]-N,N-ditetradecylacetamide, 1,2-Distearoyl-sn-glycero-3-phosphocholine, and cholesterol), potassium chloride, monobasic potassium phosphate, sodium chloride, dibasic sodium phosphate dihydrate, and sucrose."

„Alustame sellest, et vaktsiinides ei sisaldu inimestele eluohtlikke mürke ega metalle. Kõik ravimites sisalduvad abiained on hoolikalt valitud ning lisatud minimaalses vajalikus koguses. Kõikide abiainete ohutus on tõestatud ning nende sobivust ravimisse hinnatakse müügiloa väljastamise protseduuri käigus," tõdeb Pille Säälik.

Aga arutame selle koostise inimkeeli lahti.

mRNA

Sellest komponendist on avalikkusele kõige rohkem infot jagatud. Ravimiameti info kohaselt on see koroonaviiruse kattevalgu pärilikkusaine jupike mRNA kujul. Selle geneetilise info ehk retsepti järgi loob organism ise mitte koroonaviiruse, vaid üksnes selle pinnal oleva iseloomuliku ogavalgu. Inimorganism õpib sellist võõrast sissetungijat ära tundma ja kujundab viiruse vastu välja immuunvastuse.

Vajaliku mRNA ehk sõnumikandja (messenger) RNA toodavad ettevõtted DNA-st mitmeastmelise protsessi abil. Esimestes tootmisetappides vajaliku DNA paljundamiseks kasutatakse üldiselt kõige tavalisemat soolestikus elutsevat kolibakterit E.coli. Vaktsiinides olev mRNA on originaaliga võrreldes veidi muudetud ja töödeldud, et teha see inimkehale sobivamaks ning stabiilsemaks. mRNA näol on tegemist ebastabiilse ainega ja see on ka üks põhjus, miks tuleb Pfizeri/BioNTechi vaktsiini säilitada 70 külmakraadi juures. Mõni aeg pärast vaktsineerimist hävitatakse mRNA inimese kehas. Meie enda DNA-d ei mõjuta viiruse ogavalgu mRNA kuidagi.

Uku ja Tõiv Haljasorg märgivad, et kõik valgud, mida meie kehas tehakse, põhinevad meie rakutuumas oleva DNA järjestusel. Inimeses on tuntuimaid valke näiteks hemoglobiin, mis on punaverelibledes hapniku laiali kandmiseks. Toidulaualt teame piimas sisalduvaid valke  kaseiine ja teraviljades olevat gluteeni. Kõigi valkude sünteesimisel on mRNA vahemolekuliks DNA ja valgu vahel ning erinevalt DNAst asub mRNA juba rakutuumast väljaspool tsütoplasmas, kus toimub ka valkude süntees.