Inimtegevus kiirendab liikide väljasuremist. Kliimamuutus ohustab umbkaudu üht viiest loomaliigist Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) ohustatud liikide punases nimestikus, suurendades seega nende väljasuremise tõenäosust.
Värsked uuringud annavad mõista, et teatud loomaliigid, kes sõltuvad jää olemasolust — nagu jääkaru —, on ohustatud rohkemgi, kui varem hoomati.
Teadusajakirjas Earth’s Future ilmunud uurimus seostab jääkarude väljasuremise Arktikas aastaks 2100 suvejää täieliku sulamisega stsenaariumi käigus, milles atmosfääri paiskub hulgaliselt kasvuhoonegaase.
„Kui aastaringset jääkatet enam ei ole, varisevad kokku terved jää olemasolust sõltuvad ökosüsteemid ning algab midagi uut,“ kommenteeris uurimuse kaasautor ja USA-s tegutseva Columbia ülikooli Lamonti-Doherty nimelise Maa-observatooriumi vanemteadur Robert Newton.
Mõnedes Arktika piirkondades on merejää ajalooliselt püsinud aastaringselt, pakkudes elupaika ja suupoolist jää olemasolust sõltuvatele loomaliikidele nagu viigerhülged ja jääkarud, rääkimata kohalikest põliselanikest, kellel on merejääd samuti vaja küttimiseks.
Suvise merejää pindala aga kahaneb. Värske uurimuse osutusel võib juhul, kui me globaalsele soojenemisele vastu ei astu, merejää Arktikast sootuks kaduda juba 2100. aastaks.
Konkreetselt keskenduvad uurijad Arktika piirkonnale, mida nimetatakse „viimase jää piirkonnaks“ (ingl Last Ice Area) — Kanadast ja Gröönimaast põhja poole jäävale alale, kus suvine jääkate püsib globaalse soojenemise tingimustes eeldatavasti kõige kauem.
Teadlased analüüsisid kaht stsenaariumit, millest kumbki ei ennusta arktilisele jääkattele head, kuna mõlema kohaselt kahaneb jäätase 2050. aastateks märkimisväärselt.
Madalama soojenemisega stsenaariumis stabiliseerub jää kahanemine sajandi teises pooles, kusjuures 2090. aastate tasemed sarnanevad 2050. aastate omadega. Teise variandi kohaselt sulab suvine merejää lõplikult aastaks 2100.
Jääkarudele on püsiv merejää eriti oluline, kuna nad kütivad selle pinnal hülgeid — oma peamist toiduallikat. Jääkarud on evolutsiooniliselt arenenud toituma pehmest rasvast ja lihast; kõvade toiduainete söömine on nende jaoks keeruline.
Pole välistatud, et mõnda aega õnnestub jääkarudel elus püsida mujalt toitu hankides. Kuid tõenäoliselt tähendab nende organismide äärmiselt spetsiifiline kohastumus, et neil pole enam aega edasi areneda. Sarnaselt neandertallastega võib osa nende geneetilisest pärandist siiski salvestuda teiste karuliikidega paaritumise tagajärjel.
Täpselt pole teada, kui palju jääkarusid vabas looduses praegu elab, kuid ühe 2018. aastast pärineva uurimuse hinnangul võib maailmas järel olla veel ümmarguselt 23 000 jääkaru.
