Mis mõjutab ravimi tõhusust? Üks põhjus võib olla, et meie kõhubakterid pistavad selle lihtsalt nahka

Ravimite tarvitamisel on sageli soovimatud kõrvamõjud. Kummalisi asju võib juhtuda aga juba siis, kui need alles organismi sisenevad.

Väga tõenäoliselt mõjutavad medikamendid ka muid organisme peale ravimivõtja, näiteks tema mikrobioomi moodustavaid pisikuid.

Värske uurimus näitab, et paljud inimese soolkonnas elutsevad bakterid võivad toimida vastastikku paljude eri tüüpi ravimitega, sh antidepressantide, valuvaigistite ja südamerohtudega, ning neid endasse kuhjata.

„See tähendab, et peame hakkama mikrobioomi käsitlema ühena inimese organismi elunditest,“ märkis üks uurimuse autoreist, Saksamaal tegutseva Euroopa molekulaarbioloogia laboratooriumi EMBL bioinformaatik Peer Bork.

Juba mõnda aega on teada, et inimese mikrobioomi moodustavad bakterid suudavad keemiliselt muundada ravimeid, millega kokku puutuvad; seda nähtust nimetatakse biotransformatsiooniks. Kuid see pole veel kogu lugu.

Rohkem kui 20 eri liiki inimsoolkonna-bakteritega tehtud laboratoorsed katsed, mille raames viidi pisikud kokku 15 inimestele mõeldud ravimiga, näitasid, et bakterid enamasti lihtsalt kogusid kemikaale endasse, mitte ei muundanud neid.

See tuli uurijaile üllatusena. Seni on arvatud, et biotransformatsioon on peamine meetod, millega bakterid ravimite kättesaadavust organismis mõjutavad.

Lühidalt — medikamentidena kasutatavad kemikaalid ei mõjuta mitte ainult inimpatsiente, vaid neil leidub tõenäoliselt seni välja selgitamata mõjusid ka soolkonna mikrobioomile ja selle koosseisule.
Katselisi tulemusi pole inimeste peal seni korratud. Tõenäoliselt on ravimite mõjud isikuti väga erinevad ja sõltuvad soolestiku mikrobioomi koostisest.

Silmas tuleks pidada ka seika, et ravimid, mida inimesed manustavad, võivad muutuda vähem tõhusaks, kui bakterid nende keemilisi koostisosi „kaaperdavad“.

See, kui mikrobioomi „nähtamatu käsi“ ravimikuuri kulgu veidi muudab, võib lisaks põhjustada või mõjutada patsientidel esinevaid kõrvalmõjusid.

Selle hoomamiseks, kui märkimisväärsel hulgal ravimeid bakteritesse tegelikult kuhjub, tuleb aga teha veel väga palju uurimistööd.

Töörühm kavatseb elementaarsest molekulaarsest uuringust edasi minna ja selgitada järgmiseks, kuidas inimese soolestikubakterid mõjutavad erinevaid reaktsioone mõnedele ravimitele, näiteks antidepressantidele.

Nende puhul on isikuti väga suuri erinevusi selles, kuidas inimene ravimile reageerib, kui suurt annust ravimit ta vajab ja millised on ravimi kõrvalmõjud (nagu kaalukasv).

Kui teadlased suudavad mikrobioomi koosseisu alusel kirjeldada seda, kuidas ravimid inimesele mõjuvad, võib olla võimalik ravirežiimi eripärastada.

Uurimuse tulemused ilmusid teadusajakirjas Nature.