Tartu ülikooli Eesti geograafia kaasprofessori Taavi Pae sõnul on kuke ja risti levikut kõige enam mõjutanud suure tõenäosusega lihtsalt mood. Lõuna-Eesti pool oli mõjutajaks Riia, kus oli levinud kukk, ja Põhja-Eestis Tallinn, kus oli levinud rist.

Kogu maailmas on kahtlemata sakraalarhitektuuris siiski levinuim sümbol tähistamaks kiriku torni tippu ladina rist, mis kujunes kristlikuks sümboliks umbes 4. sajandil. Risti all võib kohata õigeusu kirikute puhul ka näiteks poolkuud, mis peaks viitama muhameedluse alistumist kristlusele.

Kuid kasutusel on ka mitmeid teisi sümboleid. Vahel harva näiteks päikeseristi, mida Eestis võib kohata Tallinna Pühavaimu kiriku torni tipus, või ka koidutähte  näiteks Kanepi kirikul.