Kuidas saavad inimesed hoomata kliimamuutuse probleemi tegelikku ulatust, kui probleem on nii suur, et selle objektiivne analüüsimine, mõõtmine ja mõistmine ähvardab meil üle jõu käia?

Isegi meta-analüüsidesse ei ole tavaliselt suudetud hõlmata rohkem kui mõnikümmend kuni mõnisada uuringut, kirjutab ScienceAlert.

Üks võimalik lahendus on rakendada kliimateadusuuringute tohutu ja üha kasvava kogumi läbitöötamiseks tehisintellekti (ingl AI; artificial intelligence).

Saksamaal tegutseva Mercatori globaalse ühisvara ja kliimamuutuse uuringute instituudi MCC kvantitatiivse andmeuurija Max Callaghani juhtimisel läbi viidud uurimuse autorid üritasidki teha just seda.

Uurijad lasid keele analüüsimiseks loodud sügavõppe-tehisintellektil BERT tuvastada ja klassifitseerida rohkem kui 100 000 teaduslikku uuringut, mis kirjeldavad kliimamuutuse mõjusid.

See tähendas ülisuurte andmekogumite töötlemist, mitmesuguste kliimamõjude väga ulatusliku paleti tuvastamist, nende kaardistamist kõigil mandritel ning nende tõlgendamist ajaloolistele temperatuuride ja sademete muutumissuundadele inimtekkeliste lisamõjude avaldamise kontekstis.

Tulemusi tuleks siiski tõlgendada ettevaatlikult, kuna on teada, et sedalaadi masinõppelised analüüsid — eriti niivõrd mastaapsed — võivad sisaldada valepositiivseid tulemusi ja muid määramatuid tegureid, hoiatasid uurijad.

Igatahes on tehisintellekti teostatud analüüs juba toonud esile murettekitavat statistikat. Näiteks avalduvad neljal viiendikul kogu planeedi maismaa-aladest (v.a Antarktikas) temperatuuride ja sademete hulga sellised muutumised, mida saab vähemalt osaliselt põhjendada inimtegevuse mõjudega kliimale.

Samuti avaldavad nood kliimamõjud omakorda mõju hinnanguliselt 85%-le maailma elanikkonnast.

Uurijad loodavad, et nende andmebaas meelitab teadlaseid inimeste mõju kliima muutumisele uurima ka paljudes teistes paikades peale Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika ning Lõuna- ja Ida-Aasia.

Lisauuringud aitaksid selgitada, miks mõnel pool — eriti vaesemates riikides ja karmi keskkonnaga paikades — pole inimtegevuse mõju kliima muutumisele nii ilmne.

„Loodame, et lõpuks aitab meie globaalne, elav, automatiseeritud ja mitmemastaapne andmebaas luua suure hulga ülevaateid kliimamõjudest konkreetsetel teemadel või konkreetsetes geograafilistes piirkondades,“ kirjutavad autorid töö kokkuvõttes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid