Kui Tallinna tehnikaülikooli satelliit Hämarik ilmaruumi jõudis, ei osanud selle loojad arvata, millal õnnestub orbiidil kihutav objekt ükskord pildile püüda.

Ülikooli vanemteadur Dzmitry Kananovich sai esimesed pildid 17. augustil kell 22.56.55. "Kaugus satelliidist umbes 792 km. Heledus on ~10 magnituudi,” teatas ta kolleegidele.

Täpike ülaloleva pildi keskel on TTU100 ehk Tallinna tehnikaülikooli satelliit Hämarik, mis jõudis ESA raketiga Maa orbiidile 3. septembril 2020. Pikad jooned on taevas olevate tähtede jäetud jäljed, mis moodustusid kahe sekundi pikkuse säri käigus.

Satelliite Koit ja Hämarik arendanud TalTechi Mektory kosmosekeskuses tegutsev meeskond, mida juhib Rauno Gordon, plaanis juba projekti alguses – seitsme aasta eest – optilist sidet katsetada.

Nad plaanisid, et satelliidid võiksid tulesid vilgutada ning jälgida Maa pealt pisiteleskoobiga nende ülelendu ja vilgutamist. Sama meetod võimaldaks andmeid ka Maale saata.

Idee jõudis teostuseni, kui TalTechi loodusteaduskonnas vanemteadurina töötav Kananovich selle kahe aasta eest oma südameasjaks võttis.

Hämarik (foto: TalTech)

Hobi korras paljusid teleskoope lähemalt uurinud teadur leidis lahenduse, kuidas satelliitide ülelendu n-ö piisava sujuvusega jälgida. Seda teostab väike träkker, millele saab kinnitada kuni paar kilo kaaluvaid kaamerasüsteeme.

Teleskoobiks valis ta laiatarbe-kaameraobjektiivi. Selgus, et selle tehnikaga on 10 minuti jooksul üle taeva lendava objekti jälgimine nii sujuv, et vaadelda saab isegi väga väikese heledusega objekti, kui valida kaameras iga kaadri säriaja pikkuseks kaks sekundit.

Meeskonnal on Hämarikuga jätkuvalt kontakt, nad uuendasid ka selle tarkvara; funktsioonirikkam tarkvara on veel arendamisel. Põhiline eesmärk on saada tööle Maast piltide tegemise võimekus.

Praegu on juba õnnestunud paar pisipilti (ingl thumbnail) alla laadida. Järgmine siht on tuvastada täpsemalt satelliidi asend ja pöörata satelliit kaameratega Maa poole, et terveid kosmoses tehtud pilte maa peale saata. Satelliidi igal küljel on optiline sensor, mis käitub nagu väike kaamera.

Kokku on Eesti tegijad orbiidile viinud kolm satelliiti, kõigiga on õnnestunud luua ka ühendus: Koit, Hämarik ja ESTCube-1.

Analoogselt Hämarikuga tegeleb Koit maaseirega, milleks on kasutusel RGB- ja NIR-kaamerad. Koit tiirleb 530 km kõrgusel orbiidil kiirusega 7,6 km/s.

Rauno Gordon hoiab Hämarikku (foto: TalTech)

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena