Selle piirkonna keskmes asub Ateena Rahvuslik ja Kapodístria Ülikool, kus professor Nektarios Aligiannis ja tema meeskond töötavad, et peatada Lõuna-Euroopa kõrgustikes asuvate ainulaadsete taimede hävimine, eriti nende, mida on sajandeid kasutatud rahvameditsiinis.

Professor Aligiannis ja tema kolleegid töötavad EthnoHERBSi projekti kallal, mille eesmärk on säilitada taimede elurikkust nendes mägistes ökosüsteemides. Probleem ei seisne ainult looduskaitses.

„Balkani piirkond on hinnatud oma pärimuslike ravimtaimede rikkuse poolest ning siinsed traditsioonid nende kasutamisel inimeste tervendamiseks ulatavad kaugele," selgitas Aligiannis.

Looduse apteegi päästmine

Meeskonnal on nimekiri tuntud ravimtaimedest, mida on meditsiinilisel eesmärgil kasutatud sajandeid. Nende hulka kuuluvad Plantago ehk teeleht põletiku leevendamiseks, Hypericum ehk naistepuna depressiooni ravimiseks ning Calendula ehk saialill, korvõieline, mida kasutatakse haavade ravimiseks.

Traditsiooniliselt koguti vaiku või kuivatati taimeosi ja kasutati neid kompressina. Alternatiivselt taimi keedeti ja kasutati kindla piirkonna desinfitseerimiseks. Lahustitena kasutati looduslikke tooteid - vett, oliiviõli, veini ja veiniäädikat.

Uurijad uurivad regiooni taimi süsteemselt ning seovad neid rahvateadmiste ja -pärimusega, viies läbi etnobotaanilisi uuringuid. Seejärel proovib meeskond järele taimede raviomadusi, kasutades uusimaid loodustoodete keemia tehnoloogiaid.

Valitud taimi kasvatatakse naturaalselt, et tagada elurikkuse säilimine. Et valmistada piisavalt lõpptooteid, kasvatatakse kõige lootustandvamaid liike.

Nende plaan on kasutada ülikooli vahendeid ja partnerite oskusteadmisi, et laiendada ravikosmeetika (kosmeetikatoodete ja ravimite hübriidide) valdkonda. Kui nad ei tee välitööd mägedes, tehakse uurimistööd NKUA loodustoodete farmakognoosia ja keemia laboris ning tehakse koostööd teiste 14 EthnoHERBSi konsortsiumi liikmega, et mõista taimede raviomadustes peituvat bioloogilist aktiivsust.

Mägedest laborisse

„Kõik taimeekstraktid ja -ühendid, mille me eraldame, läbivad bioloogilise aktiivsuse testide seeria. See hõlmab antioksüdeerivate, antimikroobsete, põletikuvastaste ja vananemisvastaste omaduste uurimist. Raviomaduste nimekirjas on ka naha valgendamine ja haavaravi," selgitas Aligiannis.

Nahahaiguseid võivad tekitada ka mitmed mikroorganismid ning enamikul praegu saada olevatest antibiootikumidest on märkimisväärsed piirid nii antimikroobse spektri kui ka kõrvaltoimete poolest. Pidevalt suurenev resistentsete bakterite ja seente tüvede hulk on tekitanud sama suure tõusu nõudluses looduslike antimikroobsete ravimite järele.

Ohutuse tagamiseks kasutavad uurijad võimalike mürgistuste või ärrituste ennustamiseks arvutusmudeleid. Kõige lootustandvamate toodete bioloogilist aktiivsust ja ohutust hinnatakse ulatuslikult, kasutades rakuanalüüsi, ning nende mürgisust testitakse sebrakalade peal.

„Puhas" tehnoloogia „looduslike" ekstraktide tootmiseks

Tavapärased eraldustehnikad nõuavad lahusti ja soojuse õiget kasutamist, et osakesed paremini lahustuks. Orgaaniliste lahustite kasutamisega tööstuslikus tootmises on seotud ohud, mis on viinud surveni kasutada „looduslike" ekstraktide tootmiseks „puhast" tehnoloogiat.

Mikrolainetega ekstraheerimine võimaldab soojust tõhusamalt jagada, et vähendada kasutatavat kuumust ning see nõuab vähem lahustit ja aega, hoides kokku energiat ja töökulusid. Teine uus ekstraheerimistehnika, mille EthnoHERBS on kasutusele võtnud, on survestatud vedelikekstraktsioon, mis toimib pideva survega, et ekstrakti kvaliteet ja taimne koostis oleks ühtlane.

Euroopa uurijad on taimede kõrge väljasuremisohu leevendamiseks kasutusele võtnud ka satelliit- ja suurandmete tehnoloogiad. „Arendame välja mudelit, millega ennustada riski, kus ja millal liik välja sureb," ütles dr Spyros Theodoridis Senckenbergi elurikkuse ja kliima uuringukeskusest Saksamaal.

„Mitmete liikide pidev teekond väljasuremiseni, hoolimata püüdlustest neid säilitada, on seotud jälgimistehnoloogia suurte kuludega ning koostöö puudumisega looduskaitserühmade ja otsustajate vahel," võttis dr Theodoridis, Marie Skłodowska-Curie meetmete programmi stipendiaat ja BEEPi projekti teadusuurija, probleemi kokku.

Satelliidid ja järjestusanalüüs

„Balkani poolsaare mägedes käib töö olukorra parandamiseks," ütles dr Theodoridis. Meeskond uurib täpsemalt nelja laialt kasutusel olevat Sideritise liiki, mida tuntakse haavarohu nime all.

Tee kujul on kuivatatud taim väga hinnatud oma kasuliku toime tõttu muu hulgas köha ja kergete kõhuhädade ravimisel. Taimsete ravimite komitee usub, et taimel on põletikuvastane ja antimikroobne toime ning mõju maole ja soolestiku lihaste kokkutõmmete vähendamisele.

„Kasutame suurt satelliitandmete arhiivi, et illustreerida viimase nelja kümnendi jooksul tõusnud temperatuuri ja pikenenud põuaaegade tõttu toimunud muutusi taimekoosluste dünaamikas Balkani poolsaarel.

Lisaks jälgitakse Senckenbergi uuringukeskuses geneetilisi muutuseid Kreeka mägitee (ehk haavarohu) populatsioonis samas ajaraamistikus, võrreldes 200 enne 1980. aastat kogutud taimenäidise DNA-d tänapäevaste proovidega," selgitas dr Theodoridis. Suure tulemiga järjestusanalüüsi uusim tehnoloogia töötab ülisuure hulga geneetiliste andmetega. „Korraga järjestatakse üle miljardi geneetilise osakese," lisas ta.

Selle taime ellujäämist ohustavad nii otseselt kui kaudselt kliimamuutused, samuti ületarbimine. Tõusev temperatuur võimaldab konkurentsivõimelisematel taimedel, puudel ja puhmastel, liikuda kõrgemale mäkke ja võtta üle haavarohu looduslik elukeskkond. Pikenevad kevadised põuaperioodid mägedes takistavad ka taime õitsemist ja seega paljunemisvõimekust.

BEEPi projekt on lähedal kinnitamaks, et kliimamuutuste ja haavarohu elurikkuse vahel on lihtne põhjuslik seos. See prognoosib, kui kiiresti taim väljasuremiseni jõuab.

Keskkonnakaitseorganisatsioonid nagu Euroopa Keskkonnaagentuur ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit saavad seda mudeliraamistikku kasutada, et suunata nende püüdlusi selleks, et liigid ei sureks meie silme all välja, hoolimata mitmetest jälgimisalgatustest. Väljasuremisohus liikide keeruka olukorra näitamine tõstab avalikkuse teadlikkust ja võimaldab muuta inimeste käitumist.

Theodoridis märkis: „Ilmselt on normaalne isiklikuks kasutuseks paar taime korjata, ja see on ka legaalne, kuid mõnikord tuuakse mäekülgedelt kottide viisi eri taimi. See on ülekorjamine, mis koos kliimamuutustega viib taimepopulatsiooni kiire vähenemiseni."

Mõlemad meeskonnad usuvad, et nende rahvapäraste ravimtaimede kaitse mudelit saab rakendada laiemalt.

„Meie looduskaitse- ja kasutusmudelit saaks kasutada ka mere- ja loomsete toodete jaoks," ütles profgessor Aligiannis ütles professor Aligiannis.

Dr Theodoridise sõnul usub ta, et mudelit saab kasutada paljude ravimtaimede, näiteks eri pune, orhideede ja priimulate liikidel, mida mõjutavad kliimamuutused ja ülekorjamine, ning see „annab panuse Euroopa ainulaadsete ja hindamatute meditsiiniliste ökosüsteemide kaitseteenustesse."

Artikkel esmaavaldati ELi innovatsiooniajakirjas Horizon

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid