Homme algavate valimiste reaalsus: rahvastikuregister on, seadused on, aga igaüks saab kandideerida ikka seal, kus hing ihaldab

Eesti algab homme kohaliku omavalitsuse valimiste nädal, kus kindlas vallas või linnas tohivad kandideerida vaid sinna sisse kirjutatud ja ka reaalselt elavad inimesed – paraku ei kontrolli seaduse täitmist mitte keegi.

„Ma täna pesen õhtul siis oma sissekirjutuse aadressil hambaid. Siis on kõik rahul," ironiseeris hiljuti üks EKRE nimekirjas kandideeriv inimene vastuseks ühismeedias tõstatunud teemale, kuidas saab ta olla kandidaat omavalitsuses, kus ta tegelikult ei ela.

Reaalsus on, et ei seda ega ühtegi teist kandidaati ei eemaldata kandideerijate nimekirjast üksnes seetõttu, et nad ei ela tegelikkuses püsivalt omavalitsuses, kus nad kandideerivad - piisab vaid sissekirjutusest mis iganes aadressile selle vallas või linnas.

Riigikohus: mitteelanike kandideerimine ei ole lubatav

Küsimus tõstatus laiemalt septembri lõpus, mil riigikohus langetas poliitturismi teemal otsuse, mis kinnitas taaskord kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse nõuet: kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Probleem algab aga hetkest, kui tekib küsimus, kes ja millal peaks seda püsivat elukohta kontrollima.

Riigikohus leidis esmalt selgelt, et kandideerijate rahvastikuregistrisse kantud elukoha ja tegeliku elukoha lahknemine pole õiguslikult lubatav. Maakeeli: kui inimene elab püsivalt mujal, kuhu ta on sisse kirjutatud, siis on ta seaduserikkuja. Seaduserikkuja on ta loogiliselt ka siis, kui ta kandideerib omavalitsuses, kus ei ole tema tegelik elukoht.

Riigikohus juba varem asunud ka seisukohale, et põhiseaduse järgi saavad kohaliku elu küsimusi otsustada üksnes tegelikult selles omavalitsuses elavad inimesed. Seega on mitteelanike kandideerimine ja omavalitsus volikogus tegutsemine vastuolus ka põhiseadusega.

Riigikohus ütleb aga oma 28. septembri otsuses, et kandideerijate elukohaandmeid ei peaks kontrollima mitte valimiskomisjon kandidaatide registreerimisel, vaid kohalik omavalitsus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel ja hilisema kannete õigsuse kontrolli käigus.

„Valimismenetlus on kiireloomuline ning valimiskomisjonid ei sobi oma ülesehituse ja koosseisu poolest kandidaatide tegeliku elukoha väljaselgitamiseks," leidis riigikohus.

Õiguskantsler kantselei: kahtluse korral tuleb pöörduda omavalitsuse poole

Pöördusime riigikohtu otsuse vaguses selguse saamiseks õiguskantsleri kantselei poole. Ja seda mitte juhuslikult, kuna just selle asutuse poole oli 30. septembril pöördunud probleemis selguse saamiseks Harjumaal asuva Harku valla valimiskomisjoni esimees.

Selles vallas oli juhtunud nii, et kaks kandidaati olid pärast riigikohtu otsust andnud ise sotsiaalmeedias ja ka kirjalikult valla valmiskomisjonile teada, et nad elavad tegelikult mujal kui Harku vallas, ja uurisid nüüd, mis neist edasi saab - kas nad eemaldatakse kandidaatide nimekirjast?

Õiguskantsleri kantselei direktor ja ühtlasi ka Vabariigi valimiskomisjoni liige Olari Koppel rääkis Fortele, et küsimus volikogusse kandideeriva inimese tegelikust elukohast on tõepoolest jõudnud nii Vabariigi Valimiskomisjoni kui ka Riigikohtu aruteludesse. Küsimus, nagu enamasti tavaliselt, on selles, kas, kuidas ja kes teostab seadusesse paika saanud normide täitmise järelevalvet.

Koppel ütles, et õiguskantsleri vaates on vastavad normid seadustes olemas ja need on teiste seaduste ja põhiseadusega kooskõlas. Kui vajadus peaks tekkima, näiteks riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raames, siis koostab õiguskantsler põhjalikuma analüüsi tulemusel oma seisukoha.

„Vastab tõele asjaolu, et rahvastikuregistri elukohakirje paikapidavuse üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus. Praktikas teeb ta seda ilmnenud faktiliste asjaolude alusel. See menetlus võib osutuda pikaks, kuivõrd võib tähendada tõendite kogumist, ütluste võtmist ja muus sellist," tõdes Koppel.

Valimiskomisjoni pädevuses ei ole tema sõnul rahvastikuregistri kande õigsuse kontroll - valimiskomisjon peab kandidaati registreerides üksnes kontrollima, kas kandidaadi püsielukoht on rahvastikuregistri andmetel selles omavalitsuses.

„Valimiskomisjon tegutseb heauskselt ja eeldusega, et riikliku registri andmed on õiged," arvas Olari Koppel. „Järelikult - kui kellegi meelest on kandidaadi A rahvastikuregistri kanne vale või üksnes fiktiivne, siis tuleb tal pöörduda vastava informatsiooni ja taotlusega kohaliku omavalitsuse üksuse või ametniku poole, kelle pädevuses on rahvastikutoimingute registreerimine ja järelevalve. Kohalikul valimiskomisjonil seesugust pädevust ei ole.„

Vallavalitsus: tegeliku elukoha kontroll enne valimisi ei ole oluline ja tekitaks vaid segadust

Otsese probleemiga silmitsi seisev Harku valla valimiskomisjon pidaski nõu nii riigi valimisteenistuse, siseministeeriumi ning ka õiguskantsleri kantselei spetsialistidega ja jõudis järeldusele, et enne valimisi ühegi kandidaadi tegelikku elukohta kontrollida ei jõuta ning hiljemgi võib see tulla vaid kõne alla.

Harku valla valimiskomisjoni esimees Maarja Lehemets-Tihhanov selgitas, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt on kandidaadi püsiv elukoht see, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse.

„Grammatiliselt tõlgendades tähendab see, et kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse, kui tõendatakse, et kandidaadil ei ole enam Harku valda sisse kirjutatud," ütles ta. „Sellest johtuvalt leiame, et kuivõrd kandideerimiseõiguse üheks eelduseks on rahvastikuregistri kanne, siis pole valimiskomisjonil alust kandidaadi registreerimisotsus tühistada, kuivõrd formaalselt on see nõue täidetud, olles rahvastikuregistri kohaselt Harku valla elanik."

Maarja Lehemets-Tihhanov märkis, et elukohateates sisalduvate andmete kontroll on vallavalitsuse korraldada, ent seda ei tehta massiliselt vaid pigem pisteliselt - kui on kahtlus, et esitatud andmed on ebaõiged.

„Samas ei ole see valimistel kandideerimise kontekstis oluline," arvas ta. „See muutub oluliseks siis, kui selgunud on volikokku valituks osutunud isikud ja vallavalitsus peab vajalikuks viia läbi elukoha andmete kontrolli 21 valitud voliniku kohta ning kui selle kontrolli käigus selgub, et keegi volikokku valitutest ei ela tegelikult rahvastikuregistrijärgsel aadressil, siis tuleb nende isikute osas esitada uus elukohateade ning kui uus rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu enam Harku vallas, siis teeb valimiskomisjon otsuse selle kandidaadi volituste ennetähtaegse lõppemise kohta."

Forte küsimusele, kas poleks vähemalt nende kandidaatide puhul, kes ilmselgelt ei oma vallas püsivat elukohta, mõistlik teha elukohaandmete kontroll ära enne valimisi - säästmaks kandidaatide suuri kulutusi reklaamplakatitele ja hoidmaks ära hääletajate häälte raisku minemise -, vastas Maarja Lehemets-Tihhanov eitavalt.

„Kuna kandideerimise kontekstis on oluline formaalne sissekirjutus ja valimiskomisjonil ei olnud alust registreerimisotsuse tühistamiseks, siis tekitanuks täiendav elukohaandmete kontroll üksnes segadust," sõnas ta.

Alus oleks tema sõnul tekkinud läbi uue elukohateate - mille järgi uus rahvastikuregistri järgne elukoht asub väljaspool Harku valda - menetluse.

„Kui inimene seda ise ei esitanud, siis saab KOV seda läbi kontrolli teha. Elukoha andmete kontroll olemuslikult on selline protsess, kus küsitakse inimestelt kirjalikult selgitusi, kui need ei tundu usutavad, siis lepitakse paikvaatluse aeg kokku, siis tehakse otsuseid, siis saab inimene neid vaidlustada. Isegi kui oleks tuvastatud, et ta seal ei ela, oleks saanud esitada uue elukohateate, mis oleks võinud taaskord ikkagi Harku vallas olla," selgitas Lehemets-Tihhanov.

Lisaks võib inimene tema sõnul mitmes kohas elada ja omada mitut rahvastikuregistri aadressi, millest üks valitakse peamiseks, ehk selleks, millel on õiguslik tähendus.

„Elukoha andmete kontroll oleks praegusel juhul kestnud vähemalt valimiste lõpuni, kui mitte kauem, mis oleks lõpuks rohkem segadust tekitanud," kinnitas ta.

Uurisime ka seda, mis saab kandidaadile antud häältest, kui tema mittevastavus tuvastatakse pärast valimisi - kas need hääled võetakse ära ka tema nimekirjalt?

„Kui kandidaat osutub valituks volikokku, kuid volikogus olles selgub, et ta elukoha andmed on ebaõiged ning ta esitab uue elukoha teate, mille kohaselt tema elukoht enam ei ole Harku vallas, siis lõppevad volitused ennetähtaegselt ning volikokku saab asendusliige. Hääled kaduma ei lähe. Samas võib alati olla võimalus, et esitab uue elukoha teate ning ka see asub Harku vallas. Siis on volinikul jätkuvalt õigus olla volikogus," vastas Maarja Lehemets-Tihhanov.

Rahvastikuregistri seaduse § 65 ütleb: "...isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab".