Katk laastas impeeriumi: ajaloo esimeses pandeemias suri aastaga miljon inimest

Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem...

Aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Vahemere-äärne Pelusioni linn kihas elust. Kaide ääres ootavatele kaubalaevadele laaditi suuri linase riide pampe ja nisukotte. Laevad pidid suunduma Vahemere sadamaisse, kus osati Pelusioni kaupu hinnata. Niiluse suudmealas asunud linn oli tänu kaubandusele tuntuks saanud kogu Bütsantsi impeeriumis.

540. aastal aga peitus laevade lastiruumides midagi enamat kui tavapärane kaubalaadung. Seal olid rotid, kelle karvades elasid katku nakatunud kirbud. Juba enne seda, kui rotid laevade pardale ronisid, oli nakkus hakanud Pelusioni elanike seas levima. Haigetel tõusis kõrge palavik ja nad hakkasid sonima.

„Mõnel tulid kehale mustad, umbes oasuurused paised. Nood ei elanud päevagi üle. Paljud oksendasid ka verd ilma nähtava põhjuseta,“ kirjeldas tolleaegne ajaloolane Prokopios.

Puhang levis toimekast sadamalinnast ruttu edasi. Laevaga jõudis katk ka kahe päevatee kaugusel asunud Aleksandriasse. Peagi haigestuti ka põhjas, impeeriumi südames Konstantinoopolis.

„See levis igale poole, igasse maailma otsa,“ ütleb Prokopius.

Nii ulatuslikku katkulainet polnud varem kogetud. Miljonid haigestunud pidid surema, enne kui ajaloo üks hullemaid pandeemiaid vaibus.

542. aasta suvel jõudis katk Konstantinoopolisse ning levis seal nagu metsatulekahju. Tihedasti rahvastatud ligi poole miljoni elanikuga linn oli toona maailma suurim. Ajaloolase Prokopiose sõnul tuli haigusele lõivu maksta 5000 kuni 10 000 surnuga päevas. Laibad kuhjusid pealinna tänavaile, sest hauakaevajad ei jõudnud kõiki maha matta.

Isegi oma palees Konstantinoopolis ei suutnud keiser Justinianus ja tema naine Theodora vältida surma lehka, kuna suvel hakkasid tuhanded laibad roiskuma. Keiser andis loa saata surnud viimsele teekonnale ilma kristlike matusteta. Selle asemel visati laibad Bosporuse väina või viidi teisele poole väina Sycae eeslinna.

Loe nn Justinianuse katkust lähemalt septembrikuu Imelisest Ajaloost!