Forte uuris haridus- ja teadusministeeriumui nõunikult Mario Kadastikult, miks langetas valitsus otsuse, mis ekspertkomisjoni soovitustega kooskõlas ei ole.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni seisukoht teisipäeval oli: „Üle 18-aastaseid inimesi võib nende soovi korral tõhustusdoosiga vaktsineerida mitte varem kui 8 kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest, arvestades ka teisi riskifaktoreid." Miks otsustas valitsus mitte arvestada eksperkomisjoni seisukohaga ja soovitab terveid noori haridustöötajaid vaktsineerida juba kuue kuu möödumisel pärast emast vaktsineerimiskuuri?

Valitsus otsustas anda ka õpetajatele võimaluse, mitte kohustuse, vaktsineerida ennast juba 6 kuu möödudes ehk samadel alustel, mis esimese prioriteedina tõhususdoosides on antud 65+ aastastele ja riskirühmadele.

Põhjuseks on riskihinnang. Nimelt levib hetkel koroona peamiselt noorte kaudu ning õpetajad, kelle seas on väga suur osa 50+ ja arvestatav osa ka 60+ vanuses, on just need, kes puutuvad igapäevaselt kokku noortega ja on seetõttu on neil üle keskmise risk viirusega kokku puutuda.

Samuti ei välista ekspertkomisjon varem vaktsineerimist, nende soovitus oli 6 kuud riskirühmadele ja vanematele, sest nende kaitse väheneb kiiremini ja seetõttu on ka soovituslik kiiremini revaktsineerida. 8 kuu pärast soovitatakse teistele revaktsineerimist, sest neil püsib kaitse tõenäoliselt kauem ja kui neil kõrgendatud riski viirusega kokku puutuda ei ole, siis on mõistlik neid vaktsineerida peale 8 kuu möödumist, hoides sedasi kogukaitse kauem üleval.

Õpetajate vaktsineerimine algas juba veebruaris ehk pea 8 kuud tagasi ning AstraZeneca vaktsiiniga, mis näitab tänaseks samuti keskmisest suuremat nakatumise riski deltasse.

Seda kõike arvesse võttes otsustas valitsus esimese prioriteedi loetellu lisada rohkem gruppe kui algne ekspertkomisjoni otsus, arvestades viiruse dünaamikat ja riski. See ei ole aga kohustus, vaid võimaluse andmine.

Täna saame palju päringuid koolidest, kus õpetajad on mures oma vaktsiini kaitse tõhususe üle peale 6-8 kuud ning vaadates ka nakatumiste trendi, näeme, et vaktsineeritud õpetajad, kellel on arvestatav aeg vaktsineerimisest möödas, ka nakatuvad kergemini. Sellest tuleneb ka suunis anda neile võimalus esmajärjekorras kaitsta end tõhustusdoosiga.

Milline oli valitsuse otsuse teaduslik alus?

Riskihinnang Eesti enda andmete järgi tehtuna pärineb Krista Fischeri jooniselt.

Sealt on selgelt näha, et sõltumata vanusest on > 6 kuu möödudes risk nakatuda 3-6x suurem ning AstraZeneca puhul on ta 2-3x kõrgem keskmisest. Lisaks, vaadates Krista Fischeri poolt regulaarselt uuendatavat koroona statistikat, on näha, et haigus levib peamiselt 10-19a vanusegrupis hetkel ning see on just see vanusegrupp kellega õpetajad kokku puutuvad.

Või oli põhjus pigem pragmaatiline: näiteks, kas vaktsiine on ladudes liiga palju?

Põhjus on õpetajatega seotud riskide hindamises ning ka õpetajaskonna meile kommunikeeritud suurest murest ning nakatumise statistikast, mida iganädalaselt jälgime koolikollete kohta.

Eksprtkomisjon leidis ka, et seda, millisel määral on täpsemalt COVID-19 vaktsiinide tõhustusdoosidega vaktsineerimisega võimalik COVID-19 haigusest tingitud hospitaliseerimisi ja nakatumisi ära hoida, ei ole hetkel veel teada ja et väga harvade kõrvaltoimete esinemise risk tõhustusdoosi manustamise järgselt on hetkeseisuga teadmata. Siit küsimus: miks soovitas valitsus tõhustusdoose tervetele alla 65-aastastele haridustöötajatele, kui pole teada nende kasu ega riskid?

Soovitatigi seetõttu, et palju on vanemaealisi õpetajaid, keda vaktsineeriti juba veebruaris AZga ning kaitse viiruse vastu on tänaseks langenud, aga oht koolis nakatunutega kokku puutuda ja haigestuda on suur ning tõhustusdoos annab täiendava kaitse. Rõhutan üle, et tegemist ei ole kohustusega, vaid võimalusega.

Ekspertkomisjon ei ütle, et tühustusdoosid ei anna kaitset vaid ütleb, et TÄPSET MÄÄRA, mille võrra ta kaitset tõstab, ei ole teada ja see selgub uuringutes. See on ka loogiline, arvestades, et tõhustusdooside statistika on veel väike, kuid selleks ei antaks luba nii meil kui mujal, kui see puuduks.