Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi doktorant Liis Haljasmägi rääkis tänasel esitlusel, et nii immuunsüsteemi aktiveerimisel kui ka reguleerimisel on väga oluline osa virgatsainetel ehk tsütokiinidel nimega I tüüpi interferoonid.

„Nad on eelkõige vajalikud just viirusevastases kaitses, kuid neid toodetakse lisaks ka vastuseks näiteks bakteritele, teistele tsütokiinidele ja ka autoantigeenidele," ütles Haljasmägi.

Tartu ülikooli ja London University College'i teadlased on tuvastanud, et paljude autoimmuunhaiguste näiteks luupuse ja ka COVID-19 puhul on kirjeldatud aga nende interferoonide täpsemalt interferoon alfa (IFNα) vastaste autoantikehade esinemist.

Need autoantikehad seonduvad IFNα retseptoritega, neutraliseerivad nende bioloogilist aktiivsust ja see pärsib just esmast immuunsüsteemi reageerimist viirusinfektsioonile.

Uuringu raames sõeluuriti ligi tuhandet koroonapatsienti ning lisaks analüüsiti 464 eakat Tartu ülikooli kliinikumi sisekliiniku ja nahakliiniku patsienti ning 239 tervet inimest.

Uuringu käigus tehti uuritavatele autoantikehade taseme määramiseks lutsiferaasil põhinev immuunsadestamise analüüs. Autoantikehade neutraliseerimisvõime testimiseks viidi läbi neutraliseerimistest, kasutades spetsiaalset reporterrakuliini.

Selgus, et kümnel protsendil raskekujulistest koroonat põdevatest patsientidest esinesid neutraliseerivad autoantikehad kõigi 13 interferoon alfa (IFNα) alatüübi vastu.

„Huvitaval kombel esinesid sellised neutraliseerivad autoantikehad eelkõige just meestel ja eakatel," rääkis Liis Haljasmägi.

Sellest tulenevalt määrati IFNα-vastaseid autoantikehi vanurite populatsioonis ning leiti, et 11 protsendil eakatest vanuses 6596 esinevad autoantikehad IFNα vastu. Vanuserühmas 064 oli esinemissagedus ainult 1 protsent.

Uuringu tulemused näitavad seega, et nii luupuse kui ka COVID-19 patsientidel ja ka eakatel esinevad neutraliseerivad autoantikehad IFNα vastu, mis võivad mõjutada haiguste aktiivsust ja raskusastet.