Ministeeriumi vastus Meritsale: me tõesti pole koroonaviiruse uuringuid rahastanud, raha on läinud kriisi ohjamisele
(12)
„Paraku on SARS-CoV-2 uurimist Eestis finantseeritud täpselt nulli euro ja null-null sendi eest. Selles osas tundub, et valitsus või vähemalt haridus- ja teadusministeerium koosneb koroonaeitajatest, kes on küll huvitatud probleemist ja selle lahendusest, kuid ei soovi aru saada, mis on selle kõige põhjus, või vähemalt ei tunneta vajadust seda uurida. See on omamoodi veider, sest viiruse jälgimiseks, testimiseks, isegi viiruse vastaste vahendite arendamiseks ja viiruse kaudsete mõjude hindamiseks on kulutatud sadu miljoneid, kuid viiruse uurimiseks - mitte midagi," sõnas Andres Merits eilses intervjuus Fortele.
HTM vastas professori kriitikale täna sõnumiga, et viidatud rahastusmeedet tõesti ei ole ning soovitas teadlastel otsida koostööd välismaa ülikoolidega.
„Professor Merits peab oma väljaütlemistes silmas spetsiifilisemaid uuringuid, mis ei ole seotud COVID-19, vaid selle põhjuse, SARS-CoV-2 uurimisega, mille jaoks eraldi meedet ei loodud," nentis ministeeriumi teadusnõunik Mario Kadastik.
Kadastik tõi välja, et SARS-CoV-2 uurimisega tegeletakse laialdaselt kogu maailmas ja Eesti teadlastel on olnud võimalus tugineda oma kolleegide tulemustele teistest riikidest nagu USA, Suurbritannia või Põhjamaad, kus rahastamise mahud ja võimalused on suuremad.
„Eesti riik on COVID-i uuringute rahastamisel pidanud silmas uuringute võimalikult kiiret ja otsest mõju kriisiga toimetulekule ja kriisi ohjamisele. Tänu sellele on teadlastel olnud märkimisväärne roll selles, et koroonakriisi juhtimine Eestis on olnud teadmistepõhine ja mõjus," selgitas Kadastik, kuhu miljonid on läinud.
Numbrid näitavad, et HTM koroonakriisi vältel erinevatesse kriisiga seotud uuringutesse panustatud kokku üle 12 miljoni euro - eelmisel aastal ligi 8 miljoni ja sel aastal üle 4 miljoni euro eest. Peamiselt on tegemist Euroopa Liidu projektirahadega, mida HTM vahendab.
Ilmneb, et peamiselt on rahastatavad projektid tõesti seotud COVID-19 haiguse ja selle levimise, mitte aga viiruse enda uurimisega.
Toetatavad uuringud sel aastal:
1. COVID-19 levimuse seireuuring (eelarve 1,57 mln eurot);
2. COVID-19 reovee seireuuring (eelarve 1,18 mln eurot)
3. KoroGeno-Est2 ja KoroGeno-Est 3 - Eesti SARS-CoV-2 täisgenoomide sekveneerimine ja molekulaarepidemioloogiline analüüs (eelarve 1,23 mln eurot)
4. Longituuduuring: immuunvastus SARS-CoV-2 infektsiooni järgselt ja COVID-19 vaktsineerimise järgselt ning seda mõjutavad tegurid (0,56 mln eurot)
5. Koroonaviirusnakkuse aktiivne seire koolides (eelarve 0,78 mln eurot).
