Kurikuulus „hispaania gripp” nõudis 20. sajandi alguses kümneid miljoneid inimelusid ning seda on algusest peale võrreldud koroonapandeemiaga. Kahtlemata on neil palju ühist, see ei puuduta küll bioloogilist komponenti, vaid meetmeid, mida inimkond toona tarvitusele võttis, ja pandeemia laineid. „Hispaania gripp”, nagu COVID-19, liikus lainetena mööda maailma. Ja lõppes ühel hetkel väga järsult, nõrgenedes harilikuks sesoonseks gripiks.

Kas peab paika arvamus, et viirused nõrgenevad levides vastavalt sellele, kui kasvab nende kandjate arv?

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid