Ametist lahkunud riigipeade käsutusse jääb vastavalt seadusele väike büroo koos nõuniku ja sekretäriga.

„Hetkel tegeleb presidendi kantselei koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga selleks sobilike ruumide leidmisega. Senikaua saab president Kaljulaid enda käsutusse ühe kabineti nn Jääkeldris," ütles presidendi kantselei pressiesindaja Taavi Linnamäe.

Linnamäe sõnul kantselei muu töökorraldus sellest ei muutu – Jääkeldri hoones on üks suur ja üks väiksem koosolekuruum ning mõned kabinetid, mis on igapäevaselt kasutuses kantselei töötajate tööruumidena ja neid kasutatakse täpselt samamoodi edasi.

Eesti uus president on Alar Karis, kes asub ametisse 11. oktoobril.

Jääkelder oli Eesti avalikkuse tähelepanu keskpunktis 21. novembril 2012, mil seal toimus "Harta 12" koostajate, vabakonna, erakondade esindajate, kultuuritegelaste ja poliitikateadlaste nõupidamine ühiskonnas kasvanud rahulolematuse üle. Nõupidamisel järel asuti kodanikelt koguma internetipõhiselt ettepanekuid, kutsuti kokku Rahvakogu ja saadeti mõttekoja Praxise abil mitmeid ettepanekuid riigikogule, kus need paraku lõpuks suurema tulemuseta põhiseaduskomisjonis sumbusid.

Jääkeldri ajalugu ulatub 18. sajandisse. Pärast algse jääkeldri lammutamist ehitati 1782. aastal lossi köögimaja kõrvale osaliselt mäenõlva sisse uus lihtsakoeline paekivist kelder. Akendeta hoone oli jaotatud kaheks: selles oli kuivkelder ja jääkelder (jääga jahutatav ruum, kus hoiti kiiresti riknevaid toiduaineid). Keldris hoiustatigi lossi köögis vaja minevaid toiduaineid ja veine. 1926. aastal ehitati jääkeldri kivimüüridele arhitekt Anton Soansi projekti järgi maalikunstnik Johannes Greenbergile ateljee- ja eluruumid. Nõukogude ajal kasutati hoonet elumajana ja laona. 2005. aastal renoveeris kaua tühjalt seisnud laguneva hoone presidendi kantselei – sinna rajati nõupidamistesaal, kaminasaal ja töökabinetid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid