Mudelivärskenduse käigus ei hakatud loomulikult muutma kerekuju, tegu on vaid kosmeetiliste kohendustega. Uued on nii esimene kui tagumine põrkeraud, lisandunud on heledaid aktsente ja selgelt on tunda soov anda autole maasturlikumat välimust.

Eesmised udulaternad on kolinud kõrgemale ning torkavad nüüd kohe silma – ka siis, kui nad ei põle. Kas tulemus sai ilusam, on maitse asi, kuid kindlasti lisab tänapäevasele autole niigi nappivat isikupära. Ka tagaosas on plastikuga rohkem mängitud, ehkki ilmselt oleks ka ilma hakkama saanud. Aga kuidas sa muidu ikka uut mudelit eelkäijast eristad?

Pisut teise vormistuse on saanud ka radiaatorivõre, kuid selle muudatuse märkamiseks tuleb tõesti uus ja vana mudel kõrvuti panna. Head näevad välja mõlemad. Ning nagu Seatile juba mitmendat aastat kombeks, on pagasiluugil olev mudelinimi nüüd mitte eraldi tähtedest, vaid imiteerib käsikirja.

Muus osas on välimus jäänud samaks – ikka teravad voldid uste alaosas ning tõusev küljejoon, mis C-piilari juures pea katuseni jõuab, aitab lisada kupeelikku efekti ning seda arusaadavalt muutma ei hakatud, kuna tegu on ju Arona DNA-ga.

Kõik Aronad saavad nüüd täis-LED-tuled, mis pimedal maanteel oma tööga kenasti hakkama said. Maatriks-LED aga kontsernipoliitika alusel nii soodsa hinnaklassi autodele ei passi, et mitte süüa oma C-segmendi maasturite turuosa.

Kus aga hispaaniapärasus end negatiivselt tunda andis, on talvesõiduks kohane varustus. Talvepaketi raames saab küll lisaraha eest hankida istmesoojendused, kuid see on ka kõik. Nii ei saa laternate ega tagurduskaamera pesu nagu ka roolisoojendust mingi raha eest ja meie kliimas võivad need faktorid oluliseks osutuda.

Valikusse on lisandunud ka kolm uue kujundusega 17- ja 18-tollist velge, lisaks lubatakse kasutada ka 16“ mõõtu. Etteruttavalt võib öelda, et suurim näeb hea välja demoauto all, kuid igapäevaseks kasutamiseks on mõistlik tarvitada väiksema numbriga jalavarje – muudab sõidu mugavamaks ning on ühtlasi ka säästlikum.

Sisemuses on rohkem uut

Suuremad muudatused toimusid sõitjateruumis, kus juhi töötingimused on tunduvalt paranenud. Kohe hakkab silma uue kujundusega armatuurlaud, mille keskel troonib 9,2-tolline infolustisüsteem, ka juhi ees olev näidikuplokk on digitaalne. Samas on tähed-numbrid mõnikord raskesti loetavad (vihje nooruslikule sihtgrupile?) ning ekraani ruumikasutus pole väga ratsionaalne.

Kui näovärskenduse-eelne mudel sai esimesest hetkest kriitikat sisemuses laiutava kõva plastiku eest, siis nüüd on käe all kohe tunda, et materjalid on muutunud tunduvalt pehmemaks ning kvaliteetsemaks. Lisandunud on ka lihtsalt bling-blingi – nii on äärmised tuulutusavad ümmarguse kujuga ning pimedas meeleoluvalgustusega. Täiesti kasutu, aga see-eest väga efektne lahendus. Ka rool on nüüd alt horisontaalseks lõigatud kujuga.

Tagaistmel on autoklassi arvestades ruumi piisavalt. Kui keskmine eesti mees on istme enda järgi paika sättinud, siis sama pikk mahub tema taha parajasti ära. Laiutada loomulikult ei saa, aga sõita saab ning rohkemat ilmselt ei oodatagi. Istmete kattematerjal ja isegi kuju sõltub aga varustustasemest.

Pakutakse nelja varustustaset, mis erinevad üksteisest tublisti. Nii näiteks on madalaimal, Reference tasemel saadaval üksnes kiirusepiirik, kahel kõrgemal aga hoiab distantsi kohanduv püsikiirushoidja. Mugavust lisab kindlasti kallimatel versioonidel Full Link-tehnoloogia nutitelefoni kasutamiseks otse auto ekraanilt (juhtmevaba ja juhtmega ühendus), soodsamail puuduvad aga isegi istmesoojendused. Metallikvärvi ja navi eest tuleb alati täiendavalt kukrut kergendada.

Auto hinnaklass torkab silma siiski justnimelt pisiasjades. Nii pole turvavööde kinnituse kõrgus reguleeritav (uus mood?), laes puuduvad jätkuvalt riidenagid ning autost väljumist hõlbustavad sangad. Jälle viide nooruslikule sihtgrupile või lihtsalt kokkuhoid?

Vaata rohkem pilte ja loe täispikka arvustust tasuta portaalis Accelerista.com.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid