„Meil on kolmandik riskirühmadest kaitseta!” Kas valimised kergitavad Eesti koroonanäitajad uutesse kõrgustesse?

Tšehhi ja Leedu kurb kogemus näitab, et valimistele järgneb tõus koroonaviirusesse nakatumises kui ka suremuse kasv. Kas seda on oodata lähiajal ka Eestis? Forte uuris ekspertide arvamust.

Enne seda kui Eestis endas asjad tõsiseks läksid, elati meedia kaudu 2020. aasta sügisel ja talvel kaasa süngetele uudistele Leedust ning Tšehhist, kus valimispäeva järel hakkasid sündima negatiivsed suremus-ja haigestumisrekordid. Kuidas võivad mõjutada, aga Eesti kohalikud valimised meie vastavat statistikat lähitulevikus?

Andres Merits: vaja on kiiresti Euroopa tipust alla ronida

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits on seda meelt, et karta tuleks siiski pigem eeloleva koolivaheaja mõju meie koroonanäitajatele, mitte valimisi. Ta möönab, et Euroopa esirinnas oleme me juba praegu.

„Eestil on raske nende näitajate poolest Euroopa tippu tõusta, sest me juba oleme seal - vist hetkel kolmandad - ehk siis peaksime ennem sealt tipust alla tulema, mis praegu tundub vähetõenäoline."

Merits sõnab, et põhiline oht seisneb praegu ettevaatusabinõude ja -korralduste ignoreerimises.

„Koroonaviirusele poliitika ja valimised korda ei lähe. Probleem võib olla küll valimiste korraldus ja tulemuste tähistamine, kuid kumbki neist Eestis probleeme põhjustada ei tohiks. Viiruse leviku kiirenemine valimiste eel või järel on olnud seotud soovimatusega rakendada vajalikke, kuid ebapopulaarseid kontrollmeetmeid."

Merits selgitab meie praeguseid näitajaid kooliaasta algusega ja laste haigestumisega.