Üldiselt on Eestis väga suure viirusesisaldusega proovide osakaal kindlalt kasvanud juba kuu aega järjest. Mõnevõrra väiksema viirusesisaldusega on Lääne-Eesti reoveeproovid.

Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusekogused märkimisväärselt suuremad Harjumaal, Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal.

Asulatest on nädalaga viirusekogused enim kasvanud Viljandis, Sillamäel ja Jõhvi-Ahtme piirkonnas.

Lõuna-Eesti suurematest asulatest puudub kaardilt Valga, sest sealsesse puhastisse jõudnud veest ei õnnestunud teadlastel koroonaviiruse kogust määrata lisaainete suure sisalduse tõttu.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, rohkem kui 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele väiksemates asulates.

Suuremate linnade proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud reovee olukorda, mis annab nakkustasemest usaldusväärse pildi. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel.

Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

TÜ teeb proovide kogumisel koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid toimuvad TÜ tehnoloogiainstituudi laborites.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid