Teadlase ettepanek: digilugu vajab revolutsiooni

Eesti e-tervise infosüsteemi väljund digilugu tuleks klotsideks lahti võtta ja uuesti ning täiendatult kokku panna, et viia inimeste tervise jälgimine tasemele, kus sellest nende tervisele ka tegelikult kasu oleks, leiab Tallinna tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi juhataja Ivo Fridolin.

Ivo Fridolin on eelkõige seda meelt, et Eesti inimese digilukku peaks jõudma rohkem kvaliteetset infot. Inimesi peaks mõõtma ja tulemustest ka neile teada andma.

„Võtame või klassikalised parameetrid, nagu vererõhk või veremarkerite tulemused. Need näitajad, mis on seotud kõige suuremate terviseriskidega. Olemas on sama soo ja vanuse esindajate keskmised tulemused ning sa näed pidevalt, milline on sinu seis võrreldes nendega," kirjutas Fridolin ülikooli väljaandes Eesti IT-tippkeskus Excite.

„Kui läheb punasesse, siis tuleb sekkuda. Oluline oleks tekitada ajajoon, et näha trende. Noorest peast, enne täiskasvanuiga, tuleks kõik olulised näitajad personaalselt ära mõõta ja hakata siis trende projitseerima," usub Fridolin.

Ta tõdeb, et meie e-tervis ei ole enam aastaid edulugu olnud. Eelkõige seetõttu, et puudub lihtne ja kasutajasõbralik viis andmete kvaliteetseks sisestamiseks, mis arstile patsiendi ärakuulamist võimaldaks.

Lisaks tehnoloogilised ühilduvusprobleemid eri süsteemide vahel. Osaliselt seetõttu puudub arstil võimalus saada koondvaade patsiendi elutähtsatest näitajatest, riski- ja ohuteguritest ning analüüside vastustest aegreana, mis annaks kiire ülevaate patsiendi seisundi muutumisest.

„Meie andmed on killustunud ja ebasüstemaatilised ning tekkinud ei ole suurandmeid, mida meditsiin hädasti vajab. Ei ole sel juhul kasu ka masinõppest, tehisintellektist. „Kui sisestatud info on kehv või puudulik, siis on ka tulemus sama," toob Fridolin välja.

Eesti haigekassa on juba peagi olukorras, kus raha ei jätku kõigile ja kõigele. Arstiravi kättesaadavus muutub järjest keerulisemaks. Inimesed peavad arvestama, et kui nad ise oma tervisest ei hooli, siis kahaneb enneaegselt ka nende elukvaliteet.

„Seda kardavad inimesed tegelikult kõige enam: et sul on materiaalsed võimalused elu nautimiseks, aga sa ei saa, sest tervis on kehv. See on suureks motivaatoriks, et muuta inimeste käitumist," räägib Fridolin.

Tema sõnul tekibki küsimus, kas ühiskond peaks siis kinni maksma selle inimese ravi, kes hoolimata lihtsatest teada-tuntud tervisetõdedest neid ise ei järgi ja endiselt sel moel oma tervise eest hoolt ei kanna?

„Siin aitaks inimesi piisav personaalse terviseinfo olemasolu digiloos," leiab ta.

Täispikka artiklit on võimalik lugeda siit.