„Hispaania teeteol on ka Eestis looduslikud vaenlased ikka olemas," kinnitas Fortele keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Tema kinnitusel on selle teo looduslikud vaenlased kõik, kes söövad limukaid ja limuste mune muskuspardid, linnud, mardikad, siilid.

„Hispaania teeteo massilistes leiukohtades peamiselt tiheasustusaladel ja nende läheduses ei ole nende looduslikke vaenlasi aga nii palju, et nad jõuaksid neid kahjureid ohjes hoida," tõdes Tammekänd.

Paljudel on siiski jäänud mulje, et linnud neid millegipärast ei armasta tundub, et neil õnnestub täiesti segamatult metsaäärsetel kõnniteedel omi asju ajada.

Milles võib asi olla? On neil ehk halb maitse või puuduvad temas rasvad, valgud, kalorid?

„Põhjused võivad olla need, et võõrteod on võrdlemisi suured ja neid on arvukalt korraga. Lima võib ka suurtes kogustes vastik olla, nii et teda lihtsalt ei taheta väga süüa," arvas Eike Tammekänd.

Seal, kus hispaania teetigu on pärismaine, mõjutab tema arvukust põhiliselt teistsugune kliima ehk suur kuumus ja pikk suvi.

Keskkonnaametil on valminud ka nutirakendus teokaart.keskkonnaamet.ee, mille kaudu saavad inimesed saata teavet lusitaania teetigude leviku kohta Eestis.

„Palume inimestel rakenduse kaudu saata lusitaania teetigudest ka fotosid. Nii saame kindlad olla, et tegu on just selle tüütu võõrliigiga, mitte kodumaise suure või musta seateoga, kes on meie ökosüsteemile ohutud," rääkis Tammekänd.

Lusitaania teetigu on võõrliik, keda Eestis nähti esimest korda 2008. aastal. Nüüdseks leiab neid mõnest piirkonnast juba massiliselt. See liik valmistab aiapidajatele meelehärmi, kuna on ablas aiasaaduste ja ilutaimede hävitaja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid