Karud on just praegusel ajal enne taliuinakut energiat kogumas ja otsivad selleks söögipoolist. Ehkki looduses on karudele toitu piisavalt, põhineb loomade käitumine instinktidel. Nii võibki juhtuda, et karu asub ettejuhtuva mesitaru või silopalli kallale, kui toidupoolis on talle lihtsasti kättesaadav.

„Rüüstetöö tagajärjega tegelemise asemel soovitame igal juhul eelistada võimalike probleemide ennetamist. Et karul ei oleks lihtne tarusid lõhkuda, soovitame tarude ümber paigaldada elektrikarjusega kiskjatõrjeaiad. Nii ei ole mesikäpal lihtne toitu noolima tulla ega ka seeläbi aja jooksul nuhtlusisendiks kujuneda," ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutusi hüvitab Keskkonnaamet kuni 50% ulatuses. Selleks palub Keskkonnaamet mesinikel esitada taotluse.

Graafik: Karude kahjustatud mesilasperede ja kahju saanud mesinike arv aastate lõikes.

Rüüstatud mesitarudRüüstatud silopallid
Harjumaa6751
Hiiumaa00
Ida-Virumaa928
Jõgevamaa200
Järvamaa880
Läänemaa70
Lääne-Virumaa59212
Pärnumaa560
Põlvamaa780
Raplamaa6735
Saaremaa00
Tartumaa280
Valgamaa699
Viljandimaa830
Võrumaa480
Eestis kokku:679346


Tabel: karude tekitatud kahjud 2021. aastal (seisuga 30.09.21)


Mesinikele korvatud karukahjude summad on kümnekonna aasta jooksul suurenenud. Kui näiteks 2015. aastal rüüstasid karud Keskkonnaametile teadaolevalt Eestis kokku 288 mesitaru, siis 2021. aasta jooksul on ametile seni laekunud kahjuteateid juba 679 mesitaru kahjustamise kohta. Karud on sel aastal Eestis murdnud ka 5 lammast, 1 vasika ning rüüstanud 346 silorulli.

„Karude tekitatud kahjusid hüvitame mesinikele täies mahus. Näiteks 2020. aastal mesinikele tekitatud kahjude eest on riik hüvitisi välja maksnud 116 466 euro ulatuses," märkis Talvi.

Kuna pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka kahjustusi üle maa.

Inimeste juurde meelitavad karusid ka näiteks avatud kompostikastid või mujal kättesaadavad toidujäätmed. Samuti võivad karusid elamute juurde meelitada lähedalasuvasse metsatukka söögiks viidud õunad, pirnid ning loomakasvatuses tekkivad jäätmed.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid