Duši all käimise komme tekkis Euroopas 19. sajandi algupoole. Kõigepealt oli see pigem tahtevastane tegevus: vaimuhaiglate ja vanglate töötajad kasutasid külma vee dušše kinnipeetavate peal, nii nende tuliste ajude jahutamiseks kui ka käitumise korrigeerimiseks. Selline ebameeldiv protseduur võis kesta kuni poolteist tundi.