Eile riigikogu menetlusse võetud eelnõu kohaselt tõuseb lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi või mõjutustrahvi arvutamise aluseks olev ühik seniselt kolmelt eurolt viiele eurole.

Kiiruskaamerate abil mõõdetud kiiruseületamise puhul tähendab see, et kui ületada lubatud piirkiirust kuni 20 km/h, on mõjutustrahvi suurus senise 60 euro asemel 100 eurot. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse maksimaalselt 60 km/h, on hoiatustrahv selle eest juba 180 euro asemel 300 eurot.

Täpsemalt selles tabelis:

Siseminister Kristian Jaani selgitas, et tänased hoiatustrahvi määrad on kehtinud muutmata kujul 2009. aastast ning selle ajaga on keskmine kuupalk, palga alammäär ning elatustase oluliselt tõusnud.

„Kui 2009. aastal oli keskmine brutopalk alla 800 euro, siis täna on see juba üle 1500 euro. On selge, et kui trahvi eesmärk on mõjutada inimese käitumist, siis praegused trahvimäärad ei täida enam oma eesmärki," arvas ta. Ta ütles, et tuleb leida selline lahendus, mis omaks liikluses inimeste käitumisele piisavat mõju, kuid ei koormaks liigselt nende toimetulekut.

„Trahvide eesmärk on suunata inimesi seaduskuulekale käitumisele,“ selgitas siseminister Delfile. „Oleksin isiklikult väga õnnelik, kui kõik oleksid seaduskuulekad ning trahvidest tuleks riigieelarvesse null eurot.“

Majandusministeerium (MKM) oli eelnõu menetluse käigus selle seisukoha suhtes kahtlev.

Asi selles, et automaatse kiirusekontrolli puhul sõidukit rikkumise tuvastamise korral ei peatata ning selle juhi isikut välja ei selgitata. Trahvi saab igal juhul kas auto omanik või vastutav kasutaja ja tegeliku kiiruseületajani pruugi trahvi suuruse mõju jõuda.

"Kuna trahviteate adressaadiks võivad olla ka juriidilised isikud, omavalitsused ja riigiasutused, ning toetudes kirjaliku hoiatamismenetluse ja lühimenetluse eelnõu seletuskirjades toodule, palume täiendavalt selgitada tuvastamata isiku seaduserikkumise heidutuse väite asjakohasust," seisab MKMi kirjas.

Siseministeerium kostis seepeale, et sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat tulebki mõjutada oma sõidukil silma peal hoidma ning võimaluse piires sellega toimepandavaid rikkumisi vältima.

"Üheks mõjutamise võimaluseks on trahvimäära suurus mida suurem on hoiatustrahv, mille sõiduki omanik või vastutav kasutaja tasuma peab, seda suurem peaks olema tema huvi, et temale kuuluva sõidukiga rikkumisi toime ei pandaks."

Valitsus loodab, et kiiruseületamise eest laekuvate hoiatus- ja mõjutustrahvide kogusumma kasvab kokku 2,57 miljonit eurot aastas.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud liiklusrikkumiste eest määrati 2019. aastal 136 216 ja 2020. aastal 201 990 hoiatustrahvi.

Eelnõuga saavad ka kohalikud omavalitsused õiguse osaleda automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamises. Sel juhul laekub pool konkreetse saadud trahvirahast omavalitsuse eelarvesse.

KOV-i ülesanne saab olema on seadmete soetamine ja haldamine, transpordiameti ülesanne automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamine ja andmete edastamine politsei infosüsteemi POLIS, PPA ülesandeks saab kirjaliku hoiatamismenetluse läbiviimine.