COVID-19 on põhjustanud oodatava eluea suurima vähenemise pärast II maailmasõda

Koroonapandeemia on põhjustanud oodatava eluea vähenemise sedavõrd suures ulatuses, mida pole Lääne-Euroopas täheldatud pärast II maailmasõda ning Ida-Euroopas pärast idabloki lagunemist, leiavad Oxfordi ülikooli Leverhulme demograafiateaduse teadlased.

Uurimisrühm koostas suremusnäitajate andmestiku 29 riigi kohta Euroopast ja lisas juurde USA ja Tšiili näitajad. Nad leidsid, et 29 riigist 27-s vähenes 2020. aastal eeldatav eluiga ja seda sellises ulatuses, mis hävitas aastatepikkuse edu suremuse osas, vahendab Medical Xpress täna ajakirjas International Journal of Epidemiology avaldatud tööd.

15 riigi naistel ja 10 riigi meestel oli 2020. aastal sündides oodatav eluiga madalam kui 2015. aastal, mil märkimisväärne gripilevik mõjutas eeldatavat eluiga niigi negatiivselt.

"Selliste Lääne-Euroopa riikide nagu Hispaania, Inglismaa ja Wales, Itaalia ja Belgia puhul täheldati viimati nii suurt oodata eluea vähenemist ühe aasta jooksul II maailmasõja ajal," ütles uuringu kaasautor José Manuel Aburto.

Enamikus 29 riigist vähenes meestel oodatav eluiga rohkem kui naistel. Suurimat oodatava eluea langust täheldati USA meestel, kelle langus oli 2019. aasta tasemega võrreldes 2,2 aastat, järgnesid Leedu mehed 1,7-aastase vähenemisega.

Eesti vastsündinud naiste keskmine oodatav eluiga vähenes analüüsi kohaselt 2019-2020 võrdluses 0,43 aastat (on82,4 aastat) ja meestel 0,41 aastat (74,13).

Oodatav eluiga viitab vastsündinute keskmisele vanusele, kui praegune suremus jätkuks kogu nende elu.