Kuulipilduja isa arvas, et see relv muudab sõjad humaanseks

Kui doktor Richard Gatling nägi Ameerika kodusõja ajal tuhandeid haavatud ja haigeid põhjaosariikide sõdureid, sai ta idee leiutada relva, mis tema arvates pidi lõpetama vajaduse suurte armeede järele.

Maa vappus ligikaudu 15 000 suulu jalge all. 4. juulil 1879 tormasid need Aafrika sõdalased nii kiiresti, kui jalad võtsid, kallale Briti invasioonivägedele, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Kui suulu sõdalased lähenesid, möirgas Briti brigaadikindral Henry Wood punast mundrit kandnud sõduritele: „Oodake, mehed! Koonduge, tulistage madalalt ja mitte liiga kiiresti!“

Uudse relva Gatlingi kuulipilduja laskurid keerasid vänta ja relva kümme toru hakkasid pöörlema. Laskudest valla pääsenud müra oli kurdistav ning kuulirahe tungis suulu sõdalastesse, keda langes nagu loogu paremale ja vasakule.

Sõda Suurbritannia ja suulude kuningriigi vahel oli alustanud Briti koloniaalhaldur Sir Henry Bartle Frere. Ta püüdis iga hinna eest laiendada Briti Natali kolooniat, mis asus tänapäeva Lõuna-Aafrikas.

Suulu kuningriik seisis Frere plaanidel ees, ja kui suulud olid mitmel korral ületanud Natali koloonia piiri, läkitas Frere ultimaatumi suulude kuningale Cetshwayo kaMpandele: „Saatke sõjavägi laiali ja sõdurid koju.“

Nagu eeldatud, lükkas suulude kuningas need nõudmised tagasi ja Frerele avanes sissetungiks võimalus.

Otsustav suulude kuningriigi ja Briti impeeriumi lahing toimuski 4. juulil 1879. Suulu sõdalaste taparelv oli assagai – pikk teravaotsaline oda – ning neil olid ka vanad vintpüssid.

Briti sõdurid rivistati lahinguväljale suures nelinurkses formatsioonis, nii et nad võisid tulistada igas suunas. Nende käsutada oli ka kaks Gatlingi relva – maailma esimest kuulipildujat.

Selle relva lasekiiruse vastu ei aidanud ei suulu sõdalaste jalgade väledus, südame vaprus ega nende mõistust haaranud tohutu verejanu. Ükski suulu ei pääsenud Briti punakuubedele lähemale kui 30 meetrit ja kolmveerand tunni pärast pidid ellujäänud põgenema. Suulude igasugused katsed organiseerida uusi rünnakuid lõpetas Briti ratsavägi.

Lahingu vaibudes oli maha jäänud umbes 2000 surnud ja haavatud suulu sõdalast, samas oli neil endil õnnestunud maha lüüa kõigest kümme britti. Tee suulude kuningriigi pealinna Ulundisse oli lahti ning brittide võit täielik.

Ajaleht London Evening Standard raporteeris lahinguväljalt: „Kui see kõik oli möödas ja me surnud üle lugesime, lebas 500 jardi (457 meetri – toim.) raadiuses 473 suulut. Nad lebasid rühmiti, igas 14 kuni 30 surnut, olles Gatlingi relvast maha niidetud.“

Gatlingi relv oli tõestanud oma väärtust lahinguväljal ja kõik sõdinud riigid huvitusid peagi uudse kuulipritsi hankimisest. Selle tagajärjel hakati maailma lahinguväljadel külvama enneolematul määral surma ja hävingut.

Loe kuulipilduja leiutamisest lähemalt septembrikuu Imelisest Ajaloost