Kliimakriisi äärel: praegusest alates oleks mõistlik jätta kaevandamata peaaegu kogu maailmas leiduv süsi

Väga valdav osa maailma fossiilkütustest on praktiliselt „ekstraktimatu“ ja peab jääma maapõue, kui soovime väikesegi tõenäosusega saavutada sätestatud kliimaeesmärke.

Järgmise 30 aasta jooksul peab ligi 90% maailma söevarudest — sh 76% Hiina ja India reservist — püsima kaevandamata.

Kui sütt kaevandatakse rohkem, võib tolle põletamiskõlbliku maavara kasutamine kergesti kergitada globaalse soojenemise kõrgemale eesmärgiks seatud 1,5 °C-st.

Need prognoosid pärinevad University College Londoni uurijate teadusajakirjas Nature ilmunud uurimusest.

Maailma juhtivate söeeksportijate Indoneesia ja Austraalia jaoks tähendab see 95% looduslike söevarude hülgamist hiljemalt aastaks 2050.

Lisaks peab maailm toime tulema nafta ja gaasilise metaani 60% võrra vähesema kaevandamisega (see hinnang hõlmab ka juba töös olevate kaevandusprojektide mahtu).

Isegi kui see kõik õnnestub, on meil vaid 50% tõenäosust hoida temperatuuri maailmas kasvamast vähem kui 1,5 °C võrra. Selleks, et šansse parandada, tuleks maakamara alla jätta veelgi rohkem süsinikku.

Mõistagi on keeruline prognoosida, mida tulevik täpselt toob. Taastuvate energiaallikate turu kasvamine ning võimalused süsinikdioksiidi sidumiseks ja ladustamiseks võivad lubada meil veel vähemalt mõnda aega fossiilkütuseid edasi kasutada. Selline suhtumine on aga määratud jääma vastuokslikuks, eriti arvestades asjaolu, et olemasolevaid tehnikaid ei ole seni suudetud piisaval määral mastaapida.

Pärast 2050. aastat on ainsad valdkonnad, milles inimkond võiks fossiilkütuste kasutamist jätkata, lennundus ja naftakeemiatööstuse jaoks lähteainete tootmine.

Kui uutele energiaallikatele üleminek aastaks 2050 kogu maailmas ei õnnestu, tähendab see lisaks kliimakatastroofi süvenemisele paljude riikide jaoks tulude ülisuurt kaotust.

Praegusel hetkel kuulub kõige rohkem fossiilkütuste varusid Lähis-Ida riikidele, Venemaale ja mõnedele endistele Nõukogude Liidu liikmesriikidele, mis tähendab, et neil on ka kõige rohkem kaotada.

Näiteks moodustab fossiilkütuste müügist teenitav tulu Iraagis, Bahreinis, Saudi Araabias ja Kuveidis praegu 65–80% valitsussektori kogutulust.

Kui fossiilkütuse-mull lõhkeb enne, kui nood riigid suudavad üle minna keskkonnasõbralikumatele energiaallikatele, võivad mõned neist vabalt pankrotti minna.