Võimuiha, missioonitunne või perverssus? Sarimõrvarite neli tüüpi

Murrangulises teoses „Serial Murders“ (1988) klassifitseerisid kriminoloogid Ronald Holmes, Stephen Holmes ning James De Burger sarimõrvareid nende ajendite, mitte meetodite põhjal, nagu seda teeb FBI.

Autorid selgitasid välja, et ajendi alusel võib mõrvarid jagada nelja rühma, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Võim ja kontroll

Suurem osa sarimõrvaritest saavad seksuaalse rahulduse ohvri üle saavutatud võimust ja kontrollist. Nad naudivad ohvrite alandamist ja piinamist. Tapjate arvates väljendab mõrv lõplikku võimu, mis neil ohvri üle on.

Vaimsed häired

Need sarimõrvarid kuulevad hääli või näevad nägemusi, mis nõuavad, et nad tapaksid teatud isiku. Käsk võib tulla näiteks deemonilt või saatanalt. Selle kategooria sarimõrvarid kannatavad peaaegu kõik psühhooside või muude vaimsete häirete all.

Missioonitunne

Selle kategooria sarimõrvarid on veendunud, et neil on kohus­tus kõrvaldada spetsiifiline rühm inimesi, kes pole väärt elama. Ohvrid on tavaliselt prostituudid, lapsed, vanurid, haiged või mõnest kindlast rassist inimesed.

Tapmise nautimine

Kannibalid ja nekrofiilid saavad naudingu oma ohvrite julmast kohtlemisest, söömisest ja laibaga seksimisest. Kategooria hõlmab ka sarimõrvareid, kes naudivad tapmisakti ennast. Seda tüüpi sarimõrvarid on tavaliselt üsna intelligentsed.

Loe põhjalikku ülevaadet 1970.–80. aastatel Californias tegutsenud sarimõrvareist augustikuu Imelisest Ajaloost!