Herem: me valmistume sõjaks
(759)- Laigulises välivormis auvahtkond ei ole inetu
- Kaitseväe eelarvet ei kärbita, see kasvab
- Kaalukausile pandi kaplanid ja füsioterapeudid - võitsid viimased
Kaitseväe orkestri, Kadrioru auvahtkonna vormi, kaplaniteenistuse, kaitseväe raamatukogude, juriidilise ja personaliteenuse ja mitmete teiste nähtuste ümberkujundamine ehk nende eelarve kärpimine on Heremi nägemuse kohaselt tingitud tema soovist eraldada rohkem raha sellistele sõjaväelist võimekust kasvatavatele teenustele nagu näiteks spordiinstruktorid, füsioterapeudid ja psühholoogid.
Mis puutub asjaolusse, et näiteks Kadrioru lossi esisel valves olevad kaitseväelased on Heremi korraldusel uhke paraadvormi asemel nüüd laigulises väliriietuses, laia pruuni vöörihma ja nokamütsiga, vastas kaitseväe juhataja intervjuus ERRile, et tema arvates ei ole laigulises vormis sõdurid seal inetud.
„Enamus nendest inimestest, kes midagi tegelikult ka vormindusest jagavad, on öelnud, et see, mis Kadriorus toimub nende pruunide [eelmiste - toim] vormidega, on olnud inetu," sõnas Herem.
„Absoluutselt!" vastas Herem küsimusele, kas neid välivorme vaadates võiks arvata, et Eesti valmistub sõjaks.
„Selleks me valmistume. Kui ma selleks ei valmistuks, siis mis minu väärtus on? Näha välja uhke tänaval, ilma et ma pauku teeks...," sõnas kaitseväe juhataja. „Meie põhiline eesmärk on kaitsta Eesti riiki."
Heremi sõnul peame me aru saama, et Venemaa võibki Eestit rünnata järgmiste aastate jooksul.
Kaitseväe juhatajana ei olevat tal seetõttu julgust investeerida asjadesse, mis saavad valmis viie või kuue aasta pärast. „Ma pean vaatama neid asju, mis täna kohe oleksid valmis sõdima. Samas tasakaal peab olema ning teadus-arendustegevusse tuleb ka panna raha.“
Kaitseväe käesoleva aasta eelarve on 614 miljonit, eelmisel aastal 584 miljonit, järgmisel aastal 628 miljonit ning ülejärgmisel aastal 658 miljonit.
Neist numbritest selgub, et tegelikult kaitseväe eelarvet mitte ei kärbita vaid see kasvab. Kärbitud on eelarvekasvu plaane.
Kaitseväe praeguse suurima puudusena nimetas Herem pika maa täpselt laskmise võimekust.
