Paadis olnud meestel oli kaks võimalust: kas randuda vaenulike põliselanikega saartel või sõuda 6700 km kaugusel asuvasse kolooniasse. Kapten valis pikema reisi. See oli saatuslik otsus, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Kapten William Bligh’ arust oli 1789. aasta 28. aprilli hommik täiesti tavaline. Ta ärkas oma kois purjelaeval Bounty, mis kiikus tasakesi sügavsinise Vaikse ookeani lainetel Tofua saare lähistel.

Laeva lastiks olid leiva­puuistikud, mis tuli viia Põhja-Ameerikasse Kariibi mere Lääne-India saarestikule. Laeva meeskonnas oli ühtekokku 44 meest ja kapteni arvates sujus kõik ilusti.

Tema kajuti ukse taga valmistuti aga vastuhakuks. Ootamatult murdsid kolm meest kapteni kajuti ukse lahti ja tirisid kapteni koist välja. Nad sidusid röökiva mehe käed seljale kinni ning vedasid ta ööriietes välja tekile.

Kapten üritas kõnetada meremehi, kes tekil tema ümber seisid, kuid edutult. Ta polnud madruste seas just ülemäära populaarne ülemus, kui pehmelt väljenduda.

Lühikese aja jooksul langetati laeva suurim joll vette ning mässulised sundisid kapteni ja 18 talle lojaalseks jäänud meest sellesse väikesesse paati laskuma. Bligh tegi veel ühe meeleheitliku katse meestele aru pähe panna, kuid mässajate juht tüürimees Fletcher Christian oli paindumatu.

Kapten aeti üle reelinguääre ja ta ronis nöörredelit mööda alla paati, olles viimane paati astunutest. Laeva pardalt visati neile alla mõni lühikene meremehemõõk, mõni lihakäntsakas ja veidi riideid.

Mässama hakanud meremehed vahtisid Bounty reelingult alla ja mõnitasid paati kupatatud mehi kogu selle aja, mil paat oli veel köiega laeva küljes kinni. Seejärel raiuti köis läbi ning Bounty seilas minema.

19 meest istusid keset Vaikset ookeani lahtises sõudepaadis, nende ja kodu vahel oli pool maakera.

Bounty mäss oli ja on meresõiduajaloo tuntuim meremeeste vastuhakk ning sellest on kirjutatud raamatuid, artikleid ja tehtud ka filme. Mis sai 18 mehest ja kaptenist paadis, millega nad merele triivima jäeti? Sellele pole ajalooraamatuis erilist tähelepanu pühendatud.

Ometi on olemas allikas, mis kirjeldab nende ellujäämisvõitlust, sest kapten Bligh pidas hoolikalt logiraamatut. Tema tehtud sisse­kanded annavad aimu dramaatilisest teekonnast, mis mässu järel avamerele jäetud meestele osaks sai.

Loe nende saatusest lähemalt augustikuu Imelisest Ajaloost