Posimise kuldaeg: antiikaja roomlased ja kreeklased nägid nõiduses otseteed edule
(28)
Loitsude ja vahanukkude abil võis vallutada unistuste naise, tappa vaenlase ja halvata kohtuvaidluse vastaspoole, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Veendumus, et nõidus võib olla surmav, peegeldub ajaloolase Tacituse märkmeist 19. aasta pKr kohta, mil väejuht Germanicus, kes oli keiser Tiberiuse troonipärija, ootamatult suri.
„Põranda ja seinte uurimine tema majas tõid päevavalgele inimkeha jäänuseid, loitse, needusi pliitahvleil, millele oli graveeritud Germanicuse nimi, verist tuhka ja muid koostisaineid, millega väidetavasti saab elava hinge hauda saata,“ võib lugeda Tacituse „Annaalidest“.
Rooma kohtud lasid troonipärija mõrva eest hukata nõia ja mürgisegaja Martina ning senaator Gnaeus Clupurinus Piso ja tema naine Plancina, keda väideti olevat kuriteo organisaatorid, sunniti tegema enesetappu.
Tahvlid, millele olid graveeritud loitsud ja sageli ka mõne isiku nimi, kuulusid nõidade maagiliste rekvisiitide hulka. Teadlased tunnevad üle 1500 sellise tahvli, millest kõige vanemad pärinevad 5. sajandist eKr ja uusimad on 1000 aastat nooremad.
Enamik on leitud Kreekast, vanade kreeklaste oskussõna nende tahvlite kohta oli „needused, mis köidavad tihedasti“. Tahvlite eesmärk oligi nõiduse abil üleloomulike jõudude appikutsumine, et need mõjutaksid inimolendi tegevusi ja tervist.
Köitva või siduva needuse loomiseks tuli ohvri nimi ja loits graveerida pliitahvlile, mis seejärel volditi või rulliti kokku ja kinnitati sageli naeltega. Tahvel asetati seejärel hauda, kaevu või allikasse, mis asus maa-aluste deemonite või jumalate tegevussfääris.
Need pididki needuse ellu viima. Tahvlid on ilmselt kreeklaste leiutis, ent roomlased võtsid need üle, kui nad riiki ida suunas laiendasid.
Enamik tahvleid püüdis mõjutada konkurentsi äris või armastuses, tulemusi võistlustel ja kohtuotsuseid. Üks Rooma tinaplaat, leitud Kartaagost, palub näiteks jumalatel või deemonitel „köita kõik jäsemed ja kõik kõõlused Victoriusel, võidusõitjal sinisest meeskonnast“.
Kohtuski olid köitvad needused levinud nähtuseks, aga seal olid sihikul pigem ohvrite mõistus ja kõnevõime kui nende kehad. Näiteks ühelt Ateena pliitahvlilt võib lugeda, et selle tellija soovis vastaspoole kõnevõimetuks muuta.
