Ühendkuningriigi kuningliku tankirügemendi kaitseväelased võtavad septembrikuu jooksul (ametlikult 19. septembril) üle vastutuse NATO lahingugrupis oma relvavendadelt Mercia rügemendi 1. pataljonist ning liituvad Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi üksustega.

Varustuse ja tehnika transporti Paldiskist Tapale planeerisid ja organiseerisid koostöös Briti, Eesti ja Prantsusmaa kaitsevägede logistikud. Näiteks Prantsusmaa kaitseväe veokid vedasid tankid ja muu rasketehnika Tapa linnakusse.

Rasketehnika ja tankide transport on alati väljakutse, eriti siis, kui seda tuleb teha konvoides avalikel teedel, tõdes toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse ülem major Lauri Kiviloo.

"Kuid alates 2017. aastast, mil esimesed NATO lahingugrupi sõdurid Eestisse saabusid, oleme seda teinud regulaarselt ning teame juba hästi, mida oodata. Seegi vedu toimus koostöös sõjaväepolitseiga ning koos eelneva avalikkuse teavitusega, mis loodetavasti vähendas mõju tavaliiklusele," lisas ta.

Tehnika ja varustuse transport toimus kooskõlas Ühendkuningriigi ja Eesti soovituste ja regulatsioonidega, et vähendada koroonaviiruse levikuriski.

Saabunud üksus alustab peagi teenistust Tapal paiknevas NATO lahingugrupis, mis kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel paigutada lahingugrupid muutunud julgeolekukeskkonna tõttu Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poolasse.

Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriik on Ühendkuningriik, panustavad riigid on Taani ja Prantsusmaa. Esimene lahingugrupp saabus Tapale 2017. aasta aprillis.