Maaeluministeerium tõstab käed üles: me ei tea, kui palju Eesti teadlased laborites loomi surmavad

Maaeluministeeriumi juures on küll tegutsemas loomakatseprojektide loakomisjon, mis annab teadusasutustele lubasid loomadega eksperimenteerimiseks meie teadusasutustes, ent sellest, kuidas teadlased tegelikult saadud lubadega ümber käivad, pole sellel komisjonil aimu.

Komisjon, mis teaduasutustele loomkatseteks lubasid annab, koosneb pooleks neist asutustest endist ja riigiameteist. Komisjoni kuuluvad esindajad Tartu ülikoolist, maaülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, maaeluministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist, keskkonnaministeeriumist, terviseametist, põllumajandus- ja toiduametist, Eesti loomakaitse seltsist ning MTÜ-st Loomus.

13 302 hiirt, 810 kana, 702 rotti, 100 vutti, 32 veist – nii palju katseloomi võib möödunud aastal välja antud lubade põhjal hukata Eesti teadusasutustes uurimistööde hüvanguks. Kokku 14 914 looma.

Paraku jääb selgusetuks, kuidas teaduasutused neid lubasid tegelikult kasutasid, kuna selle kohta komisjonil enam infot pole. Ehk et avalikkusel puudub tegelikult info selle kohta, mitu veist näiteks teaduse nimel möödunud aastal tegelikult tuli hukata.

Esimese hooga teatab ministeerium vastuseks Forte veiseid puudutavale küsimusele, et peab meile pettumuse valmistama, kuna konkreetset infot ühe või teise teadusprojekti kohta saavat väljastada vaid asutused ise. „Meil ei ole selleks õigust, kuna loakomisjoni otsused on seotud ärisaladusega," ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Kui palusime seejärel lihtsalt statistilist infot, kui palju erinevaid loomaliike möödunud aastal teadusasutustes eutaneeriti, siis jäi vastuseta ka see küsimus.

„Maaeluministeerium ei kogu infot, mitu looma tegelikult eutaneeriti ja mitu jäeti ellu," tõdes ministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo nõunik Kadri Kabel.

Seega komisjon annab lube, aga nende järgmisest ei tea ta midagi. Kui Forte ministeeriumilt uuris, mis on sel juhul komisjoni mõte, ütles Kadri Kabel, et selleks on loataotluste põhjendatuse hindamine.

Kord näeb Kabeli sõnul siiski ette, et loaomanik peab säilitama andmeid loomade kohta ning järelevalve käigus on võimalik kontrollida, kas katse käigus erinevad tegevused olid ja on kooskõlas nii loa tingimustega kui ka loomakaitseseadusega.

Loa saanud asutused peavad esitama ka oma tegevuse protokollid, kuid neis puuduvad paraku väljad selle kohta, milline on loomade tegelik katsejärgne saatus.

Möödunud aasta lubade andmise kokkuvõtteid uurides selgub, et reeglina neis katsetes kasutatud loomad kaotavad elu kas pentabarbitali süsti või süsinikdioksiidi üledoosi tagajärjel.